David Lodge “Väärt töö”

Pakun, et viimane raamat sel aastal. Ja ka sel korral tunnistan, et mulle väga meeldis ja soovitan suhteliselt kõigile. See raamat (Nice Work) on hea ajaviide, samas on jälle tegemist ülikooliromaaniga (teate, et selline termin on olemas? Mina sain alles sel aastal teada). Nüüd on muidugi tegemist ülikoolimaailma ja tööstusmaailma kohtumisega kahe inimese kokkuviimise näol (selle kohta kirjutab MarjaUnt järelsõnas Ilmsiks tuleb mõlema tegelase maailma piiratus, omamoodi võõrdumus, aga ka inimkogemuse võimaliku mitmekülgsuse küsimus avaramas plaanis). Vahva on jälle lugeda kirjandusteadlase elust kaheksakümnendate Inglismaal ja loomulikult mõelda jälle sama mõtet, mis juba pikka aega peas mõlgub: et milleks see kõik.

“Aga kas see siis sulle üldse muret ei tee? /…/ Et asjad, millest meie nii hirmsasti hoolime, näiteks see, kas Derrida metafüüsikakriitika mitte siiski ka ise pisut idealistlik ei ole, või see, kas Lacani psühhoanalüütiline teooria on fallogotsentriline, või kas Foucault’ episteemiteooria pole mitte suhestatav dialektilise materialismiga – et neist asjadest, mille üle me vaidleme ja millest me lõputult loeme ja kirjutame, ei hooli üheksakümmend üheksa koma üheksa protsenti elanikkonnast halligi?” (peategelanna Robyn, lk. 210-211, tõlk. KerstiUnt)

Ajab omamoodi isegi naerma, onju? Samas on nii tore lugeda, kui sa lõppu või sündmuste käiku võid paljuski ette arvata ja lõpp on õnnelik nagu mingis muinasjutus. Kuna kõik on taotluslik (DL on ju kirjandusteaduse professor), siis see üldse ei häiri. (Näiteks teise osa lõpp oli lausa seebiooperlik, aga osaliselt taotles jälle renessansiajastu romansside-laadset tegevuskäiku, kus ühelt kõrgpunktilt liigutakse ikka edasi ja edasi – Angelica leidmine oli pettumus ja liiguti edasi Cheryl Summerbeed otsima, kes ka käest kadus). Seekord oli väike peen vihje raamatus varem öeldule: Robyn uuris 19. sajandi tööstusromaane ja naisuurimuse vaatenurkadest. Oma seminaris selgitas ta üliõpilastele, et toona ei olnudki autoritel ka mingit vastust välja pakkuda ja peategelane pidi kas saama ootamatu päranduse või osutuma mõne endast kõrgema klassi esindaja sugulaseks. Lodge’i raamatu lõpus saab Robyn päranduse, töö jne.

Nojah, ma ei oska midagi olulist lisada. Järelsõna oli minu arvates jälle väga hea. Mulle kangesti meeldib, kui raamatutel on pikad ja põhjalikud järelsõnad. Mõnel raamatul pole tagaküljel peale tsitaatidegi midagi, need ajavad mind eriti närvi.

Rubriigid: raamat, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to David Lodge “Väärt töö”

  1. Pingback: David Lodge ”Väärt töö” « nõudmiseni

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s