Banana Yoshimoto “Köök”

Seda ei juhtu just tihti, et ma leian kaks head raamatut järjest. Kaks sellist raamatut, millesarnast loeks veelgi (Peleviniga oli see lugu, et järjest lugeda ei saanud). E jutu järgipaigutasin Murakami ja Yoshimoto samasse lahtrisse ja ei julgenud seda raamatut enne kätte võtta (ja jälle – samast sarjast! Tõesti suured tänud, Varrak!). Ja ma ei oskagi täpselt öelda, et miks siis meedis. Näiteks võin hoopis öelda, et kaks asja olid ehmatavad. Vähem ehmatas see, kui alles kuuedal leheküljel aru sain, et tegemist on naisminategelasega (ma arvan, et jälle Murakami mõju pluss jaapani nimede mittetundmine). Teine veidi suurem ehmatus oli see, et kolmest peatükis kaks jätkas ühte tegevust, kolmas oli aga uus novell, kuigi põhiküsimuseks oli taas lähedaste kadumine (surma läbi). Seetõttu ei saanud see viimane osa mulle kuigi lähedaseks, kuigi andis väga paljuski ikka edasi seda tunnet, mis valdab peale mõne inimese lahkumist, võib-olla isegi kontsentreeritumalt.

Esimene osa on kuidagi lihtsam ja moodsam kui näiteks eile loetud Marai. Tegelastekski ju noored, kes on vastavalt julged või alles otsivad mõtteid ja tundeid, katsuvad neist aru saada. Kergust oli muidugi seetõttu rohkem kui eilses SMarai raamatus. Lootust? Igatahes koostöös minu tänaöise unenäoga on need kaks raamatut mulle ikka nagu ilmutus. (a) väga head raamatud b) kuidas üldse häid raamatuid leida c) kuidas on võimalik leida kaks head raamatut järjest, mis mulle ka tõesti meeldivad d) kuidas saab sinna vahele põimida veel nii ilusa unenäo, et see värvib kogu elamusele suures graffitis peale sõna “IME”. Selline luuleline väljendus siis). Ülejäänud ütlen kahjuks paljudes tsitaatides, mis iseenesest on täpselt sellised “tsitaadilaused”, et ei anna midagi otseselt raamatust edasi, aga ma tahan neid vahel uuesti lugeda ja äkki siis tekib kellelgi teisel veel huvi. Ja kes juba lugenud, meenutab ehk täpsemini, mis seal siis oli.

“Inimene, kes tahab omil jalul seista, iseseisev olla, peaks midagi kasvatama. Kas siis lapsi või siis potililli või. Selle kaudu taipab inimene oma piire. Sellest algab kõik.

/—/

Nojah, aga ma mõtlen, et kui elus korra tõsiselt meeleheitel ei ole ja kui selle kaudu arusaamisele ei jõua, et mis on sinus sellist, millest võib loobuda, siis kasvatakse suureks, oskamata üldiselt ka tõelist rõõmu ära tunda. Mul on hästi läinud.” (lk. 34-35, tõlk. Kati Lindström)

Surmast:

“Mul tekkis tunne, justkui kisuks keegi mu rinnast tükke välja. Ah et teda siis enam ei ole… Praegu enam kohe mitte kuskil ei ole.” (lk. 37)

“Südame põhjast soovisin katki jätta jalgade astumise, edasi elamise. Kindlasti tuleb homme, tuleb ülehomme ja vältimatult jõuab kätte ka järgmine nädal. Ma ei mõelnud kunagi, et see võiks nii masendav tulla. Kindlasti elan ma siis endiselt kurvas ja sünges meeleolus, ja see tundus mulle südamest vastik. Kujutlus minust rahulikult mööda öist teed kõndimas, ehkki endal on hinges torm, oli masendav.

Saaks see kõik kiiremini läbi, jajah, kui Yuichi juurde minna, siis kohe saab, mõtlesin ma. Kui Yuichilt kõik täpselt järele kuulata. Jah, aga mis see aitab? Mis sest paremaks läheb? See on sama hea kui külm vihm jääks pimeduses järele. Lootust ei ole ju mingit. See on väikene tume voog, mis suubub veel suuremasse meeleheitehoovusse.” (lk. 39)

“/…/ ja ehkki seda on raske sõnades väljendada, jõudsin ma tõesti ühele arusaamisele. Kui välja öelda, siis kõlab jube lihtsalt. Et see maailm ei ole tehtud eraldi minu tarbeks. Ja sellepärast on ebameeldivate asjade hulk, mis sinuga juhtub, alati muutumatu. Seda ei saa ise määrata. Ja sellepärast peaks kõik ülejäänud asjad tegema maksimaalselt ja üdini helgeks…Sedasi.” (Eriko, lk 66-67)

Musta huumorit kah:

“Tundub, et meie ümbrus on alati surma täis. /—/ Terves kosmoses ka ei ole kaht teist sellist inimest nagu meie. See, et me juhtume sõbrad olema, on lihtsalt vapustav… Oh, surm, surm…”

“Mhmh,” naeris Yuichi, “me võiks kahekesi sellist teenust müüma hakata, et elame nende inimeste lähedal, keda oleks vaja kõrvaldada. Nimetame end ‘vägivallata toimivad tegijad’.” (lk. 41)

“Inimesed ei jää alla mitte olukorrale ja välistele jõududele, vaid kaotus tuleb meie peale seestpoolt, mõtlesin ma südamepõhjast. See jõuetus. Praegu, suisa mu silma ees hakkab lõppema midagi, mida ma ei taha, et lõpeks, kuid ma ei suuda natukenegi elavneda ega kurvastada. On vaid ühtlaselt pime.” (lk. 76)

“Tead, Yuichi, siin maailmas on igasuguseid inimesi. On inimesi, kes elavad sünges kõntsas, mida mina mõista ei suuda. Inimesi, kelle eesmärgiks on teistes viha tekitada, lihtsalt selleks, et nende tähelepanu võita, ja kes siis, kui see tähelepanu on saavutatud, on ise omadega hunnikus. Mina selliseid tundeid ei mõista.” (Eriko kirjast, lk. 42-43)

“Inimesed arvavad, et igaühel meist on palju teid, mille vahel saab ise valida. Oleks võib-olla täpsem öelda, et nad unistavad sellest valikuhetkest. Ka mina olin selline. Aga praegu sain ma aru. Sain aru ja oskan seda selgelt sõnadesse panna. Meie tee on alati ette määratud, ehkki mitte ettemääratuse mõttes. Meie igapäevased hingetõmbed, pilgud, üha ja üha korduv argipäev määravad kõik iseenesest. Ja siis juhtub nii – kuidas kellegi muidugi -, et kui ühel hetkel tähele paned, tundub iseenesestmõistetav, et sa pead südatalvel vedelema selili poriloigus katusel mingis tundmatus kohas koos sealihapajaga ja vaatama öötaevast.” (lk. 80)

“Tõeliselt head mälestused elavad alati särades edasi. Aja möödudes hingavad nad ikka lõputult edasi.” (lk. 83)

Viimasest osast, moonlight shadow

“Ma tahan saada õnnelikuks. Ma tahan, et jõemuda asemel, mida ma oma piinadega üles kaevandasin, täidaks mu südant peotäs kinnipüütud kullatolmu. Ma tahan, et kõik inimesed, keda ma armastan, saaksid veel õnnelikumaks kui praegu.” (lk. 120)

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to Banana Yoshimoto “Köök”

  1. Pingback: Banana Yoshimoto “Köök” | Väike Raamatutuba.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s