5. Zinaida Lindén “I väntan på en jordbävning”

Lugesin kunagi põhjamaade kirjanduse ajakirjast sellest autorist ja tellisin ülikooli rampsi tema raamatu (Maavärina ootuses). Väga intrigeeriv igatahes – venelanna, kes elab Soomes ja kirjutab rootsikeelset kirjandust. Algus oligi see raamat tore, kuidagi nostalgiline ja ülesehituselt põnev. Kirjanik toob sisse kohtumise peategelasega ja kui nad siis uuest rongis kohtuvad, siis jutustab peategelane Ivan Demidov minategelasele oma loo. See kahe Venemaalt lahkunud inimese kohtumine kupeevagunis, mis meenutab neile mõlemale rongisõite nooruses jms, oli seega “nostalgiline” ka minu jaoks. Samavõrra oli põnev lugeda Ivani elust nõukogudeaegsel Venemaal, sportimisest, väljamaareisidsest (Poola ja Jugoslaaviasse ikka, kuhu mujale). Natuke selline tunne tekkis, et kirjanik püüab läänes elanud inimestele rääkida, kuidas me tegelikult siis elasime. Vaatenurk on väga minu oma sarnane – ei olnud siis midagi nii hirmus jms. Aga teine pool raamatust veedab Ivan sumomaadlejana Jaapanis ja see tundub mulle juba väga igav. See on nii kohutavalt fragmentaarne, nii võõras, nagu teine raamat kohe. Lõpuks on isegi tunne, et kirjanik kirjutab mingit aimatavat normi täis (ta on varem avaldanud novelle ja kuna see on romaan, siis vbolla pingutas pikkust, kuigi raamatu Venemaa- ja Jaapani osad on täiesti eraldiseisvad tegelikult nagu kaks pikemat novelli). Lõppkokkuvõttes tundub see raamjutustus minategelase sissetoomisega ka ainult kirjandusteadusliku teadliku konstrueerimisena, mis ei jäta kuigi loomulikku muljet… Tjah, häda selle rootsikeelse kirjandusega. Torgny Lindgren on mingi uue raamatuga välja tulnud, äkki sealt on midagi loota?

Nostalgilisest alguspoolest kirjutan välja… kuidas Demidov meenutab Kinod ja Tsoid.

Viktor Tsoj, solisten i rockgruppen “Kino”, var förknippad med den epoken. En korean född i Leningrad, han framstod nästan som en marsian i våra ögon – en sovjetisk hybrid mellan James Dean och Bruce Lee.

Jag fastnade själsligen i den epoken som dominerades av Kinos hypnotiska lågfrekvensrytmer. Bland mina arbetskamrater från brandkåren var Tsoj den främste idolen, med sin dystra heroism:

Jag skulle vilja stanna hos dig,
bara stanna hos dig –
men ensam stjärna från himlenropar på mig.
Min blodgrupp står på min ärm,
min ordningsnummer står på min ärm.
Önska mig framgång i strid,
önska att jag inte skall bita i gräset,
inte ska bli kvar i gräset.
Önska mig framgång.
(lk. 45-46)

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s