Orhan Pamuk “Lumi”

Seekord lugesin Orhan Pamukilt legendaarset raamatut “Lumi“. Väga hea, et lugesin The White Castle‘i enne. Lumi ei ole ikka päris minu maitse. Eks siin on toodudki paralleele Thomas Manni Võlumäega ja Kafka tegelase K.-ga… Mõlemad jäid pooleli. Minu arust on siin isegi natuke (negatiivset) sarnasust Marquesi 100 aasta üksindusega, mis mul ka pooleli jäi. Pooleli jäi 277 lk pealt, ca 500 lk on. Siit nähtub jälle, et minu maitse on teiste omast niivõrd erinev. Mulle just soovitati… Liiga palju taheti aga ühte raamatusse ära mahutada, kuidagi lõdvalt. Tjah, samas siin polnud tegemist sellise “naisautorite mahutamisega”, mille üle ma olen kaevanud. Pigem häiris mind peategelase elukaugus, ebareaalsus. Jah, minu arust oli isegi Kafka K. mingipidi osaline, mingi hirm, absurdsus… Siinne tegelane ajas mul harja punaseks oma passiivse eluhoiaku tõttu… Tema silme ees on tapmised, peksmised, vahistamised, ülekuulamised ja kogu muu jubedus – tema suudab vaid mõelda sellele, et tal luuletus meelest ei läheks ja sellest, kuidas ta “ilusa Ipekiga” abiellub. Vbolla on see mingi türklaste mood – naine on ilus, ise teda ei tunne kuigivõrd, aga räägid kohe abiellumisest ja unistad, kuidas temaga koos elad. Ma isegi ei viitsi lähemalt seletda, kuna kõik ei olnud pooltki nii lihtne. Ainus tore asi oli lume kirjeldamine. See raamat oleks vist palju võitnud sellest, kui oleks lühem olnud… Ma tõesti ei jaksa seda rohkem lugeda (lugesin lõpu ka ära). Soovitan kõigile The White Castle‘it seitse korda enne.

This entry was posted in raamat and tagged . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s