23. John Galsworthy “Forsyte’ide saaga 1: Varakas mees”

Vaatasin riiulisse ja võtsin välja raamatu, mida oma mäletamise järgi kooli ajal lugesin. Ei tea, kas ikka lugesin – mitte midagi ei tulnud meelde. Arvasin, et nüüd on mitu raamatut järjest hooleta, kuna loen järgnevad osad ka läbi, aga nüüd olen kahevahel. Iseenesest mulle see jutustamisstiil meeldib, kuidagi vanaaegne. Aga hämmastama pani, kuidas raamatul justnagu ei olnudki sisu. Õigemini räägiti kõigest muust kui peategelastest. Armastusromaan, milles armastust ei näidata, vaid seda, mida teised sellest armuloost kuulevad või aimavad. Kõik. Kui Bosinney ja Irene oleks justkui armastajapaar, siis nende omavahelisi jutte ega ka muid mõtteid-arutlusi nende endi poolt ei ole. See on justkui see “vaikuse-tehnika” – rääkida asjast kõrvalseisjate aimduste kaudu. See-eest oli pikki kirjeldusi erinevatest külaskäikudest, teeõhtutest, ballidest, igasugu sugulastest… Tjah, suht kummaline. Nagu suuroopus inglasliku vaoshoituse kohta – ärgem rääkigem kirglikust kirelõõmast, vaid vaoshoitud perekonnast, kes kihab, aga on liiga vaoshoitud, et midagi välja öelda või asjast rääkida. Selles suhtes meisterlik.

Raamat on netis ka saadaval, võimalik lugeda.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s