29. Elina Hirvonen “et tema mäletaks sedasama”

R. soovitas mulle eile seda raamatut – ei julgenud väga isegi soovitada, kuna teadis, et mulle meeldivad alati teistsugused kui talle. Jah, ega ma julgegi enam kellegi soovitatud raamatuid lugeda. Seekord peab muidugi tunnistama, et mingil hetkel midagi seal ju oli (=nagu saad aru, et mis selle raamatu juures inimestele võiks meeldida). Aga kordama pean ikka samu vanu tõekspidamisi, mis algul olid ainult aimdused ja nüüd üha kinnistuvad. Naiskirjanikud, tänapäev, distantsi puudumine… Võin selgitada.

Juba esimestel lehekülgedel tõmbus süda valust kokku, kuna tegemist oli vaatega lapsepõlve, kus isa poega julmalt rihmaga peksis. (Vaatan, et VSeelik arvas samuti, tema ka tsiteerib seda kohta). Edasi minategelase sõbra Iani lapsepõlvest – koolikiusamine. Hulluks läinud isa. Sõnum: elu on jube. Vaadake, mis õudseid asju meie ümber toimub. Süümepiin, et keegi ei suuda kedagi aidata, keegi ei suuda nõiaringist välja tulla. Raamatu lõpusõnum muidugi oli pigem selline, et kõik läheb hästi, naeratagem ja kujutlegem, et mingi osa ei ole üldse teadlik sellest, et õudus ei lõpe. Ja siis õudus ehk lõppeb ka. (Mu kaksikõde [peegeldus lombist] kohtub oma vennaga äraspidimaa valges haiglas, mille uksed on avatud ööpäev läbi ja õuel kasvavad õitsvad põõsad. Haigla on tavaline koht, kus käiakse külas naerusui ja lilled süles. Kui patsiendid sealt ära pääsevad, on nad terved ja heas vormis ja elavad oma elu edasi, nagu kõik teised. / Mu kaksikõde tõstab kätte minuga ühel ajal. Ta naeratab. Tema nägu on siledam kui minu oma. Ta on õnnelik, et ma olen vaid heiastus lombi pinnal. Kujutletud kaksikõde kujutletud maailmas, kuhu tema kunagi ei pea astuma. lk. 122, tõlge Piret Saluri).

Naiskirjanikule omaselt on sisse kirjutatud süütunne, võimatus midagi muuta. Svinalängorna tuli meelde. Ebatüüpiliselt naiskirjanikule oli tegemist raamatuga, mis oli lakooniline ja mind ei ärritanud, et autor pole raatsind arvutist midagi maha kustutada. Sest eelpool tsiteeritud lehekülg oligi raamtu viimane. Aga distants oli ikkagi puudu. See, mis oli nt Torgny Lindgrenil oma Norrlands akvavitis. Viimases oli ju ka tegelikult sünge ja kurvastav teema – maakohtade tühjenemine inimestest ja sealse elanikkonna vananemine. Ometi oli see antud läbi sellise prisma, et ei olnud ahastav lugeda (mõtlemisaine tuli ju läbi ikka).

PiretPõldver kirjutab Päevalehes ka, et “Noor ajakirjanik Anna, teose minajutustaja, tajub liiga teravalt elu traagilisust ja sellest tulenevat ümberringi lasuvat kohutavat masendust. Jääb mulje, justkui ei jaksakski ta saatuse liiga tugevaks osutunud löökidega võidelda. Ta nukrutseb, nutab, valutab südant ja hinge. Kuid selles saab näha ka positiivselt mõjuvat etappi noore naise elus, kes on küll kogenud psüühiliselt hirmsaid kannatusi ja paineid, kuid hakkab jõudma punkti, kus ta on valmis tunnustama elu raskust, vältimatut allumist saatuse mustale huumorile. Seda aktsepteerides jääb aga kannatamise kõrval mahti näha ka elu helgemat poolt. Nii ei jäta teos nukrat ega vastikut maiku.” – Selgituseks või vastukaaluks ütleks mina, et teos jättis tingimata nukra maigu, sest kogu raamatut läbis ju teema, kuidas masendavad asjad enda jaoks “talutavateks” jutustatakse. Sellega on peategelased Anna ja Ian tegelenud terve elu. Selles valguses on veidi helgem lõpp samuti vaheetapp, üks väike ilusamaks jutustamise episood (“minu kaksikõde”). MargitTõnson kirjutab Ekspressis veidi teise nurga alt ja jätab justkui ütlemata, et liiga masendav (aga kirjutab: “Ajakirjanik Anna istub kohvikus, mõtleb Virgina Woolfi enesetapust, uitab mälestustes, taasloob perekonna jaoks traagilisi hetki lapsepõlvest; suhetest, sõdadest – nii personaalsetest kui riiklikest… Ta lükkab edasi vaimuhaiglas ravil oleva venna külastamist, sest ta ei jaksa enam. Ta vaatab ennast kõrvalt ja näeb, kuidas kõik ta suhted meestega on vildakad, ta laseb ennast masohhistlikust mõnust ära kasutada, sest teisi mustreid pole tema elus olnud. Ta ei leia jõudu andestada, leppida ja edasi minna. Süütunne ussitab. Pretensioonikas raamatus pannakse ühte patta boyfriend USAst, kes tunneb süüd Bushi tegevuse pärast Iraagis; boyfriend’i isa, kes sõdis Vietnamis ja tuli tagasi teise inimesena, ja Soome poole pealt Anna enda vanaisa, kes naasis invaliidina Talvesõjast ja hakkas peksma oma lapsi…”).

Intervjuu autoriga: siin. Ta leiab, et see raamat peaks andma lootust.

Nojah, kuna ma tean, et see raamat siiski teistele on meeldinud, siis ei hakkagi rohkem ütlema. Järelikult on mul ikka teistmoodi maitse. Järelikult ma ei taha lugeda, et kellelgi on halb ja “saage aru, kui halb tunne see on”. Sest iseenesest need Jonase vahemärkused või kirjad teksti vahel olid ju kuidagi head. Kuigi olen pool-naljatamisi nõus ka Ahto Mulla aruandega KesKusist (ma ei saa seda boldi maha):

Mõnikord kohe on nende soomlastega nii, et kõik muudkui räägivad: šu-šu-šu! See tähendab, et pidada olema väga hea. Siis võtab asja Muld kätte ja kõik laguneb. Sentimendist saab tatt, meloodiast krigin ning dünaamikast tohuvabohu. Ja meenub, kuidas seltsimees Stalin küsis seltsimees Molotovilt Sostakovitši sümfoonia kohta: “Ütle, seltssimees Molotov, kas see on lihtsalt jama või tohuvabohu?” Ja seltsimees Molotov vastab: “Mina, seltsimees Stalin, arvan, et see on üheaegselt nii lihtsalt jama kui ka tohuvabohu!” Hirvonen esitati küll Finlandia preemia kandidaadile, aga ise on ta, raisk, nii noor, et ei pane tähelegi, kui autoga üle sõidad. Ainult mingi prõks käib! Ja mitte ei taipa, miks Soome kirjanike liit nutab. Üldiselt, päevik, 1 päev lugupeetud tütarlapse elust ja säherdune nutune raamat, et ei julge alla viie punkti anda. Äkki kohalikud Rapla intelligendid solvuvad. Nad on samuti väga õrnahingelised, kui neist autoga üle sõita. Oleks siis veel mingi rallikas, aga mingi Kesk-Eesti kaater… No parem ei.

This entry was posted in raamat and tagged , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s