“Suurema kurbuseta” Vanemuises

suuremak61

Käisime eile vaatamas etendust “Suurema kurbuseta“. Ei oska midagi öelda. Mingit etenduse analüüsi ma ju tegema ei hakka, aga meelde tuli jälle see K ütlus, et temale teater ei meeldi. Jõudsin ju ise ka mõni aeg tagasi samale arvamusele (vist peale Gösta Berlingi saagat), et küllap minule lihtsalt ei meeldi draama vorm kui selline. Seekord oli olemas kõik see, millest proua ema (mh) eelmisel korral puudust tundis – päris teatrimaja, teatriks uhkelt riietunud inimesed (kuigi vanasti olla enne teatrit ka juuksuris käidud soenguid tegemas!?), lava, rohkem kui 2 peategelast, pöörlev lava…. See-eest oli tükk ise selline “tüüpiline teater”, et oli sisu ja inimesed rääkisid omi ridu, aga ühtegi väga olulist dialoogi/monoloogi justnagu ei olnudki… Lavakujundus (elektripostid/puud/sambad – mis iganes) oli ju tegelikult tore (lapsepõlveaegset Lutsu Tagahoovi ei ehita ju enam keegi üheks etenduseks üles🙂 ).

Sisu: pealkiri “Suurema kurbuseta” reedab muidugi ühemõtteliselt, et väga depresiivne tükk oli (aga Merit Kask kirjutab Postimehes, et kunst ongi üks paras enesepiinamine). Purunenud perekond, ema joodik, isa suuremak1uus naine osutub hullumeelseks (kuigi just esimese vaatuse mitte nii hullumeelne Helena Merzin (kujutis kavalehelt on maha laetud I&I blogist) oli seekord päris meeldiv – muidu olen teda ikka ühesugustes rollides näinud ja pole eriti imponeerinud). Noored, kaksikutest Aki ja Lisa sirguvad, elavad üle murdeea, mis neist saab. Tegelikult on kavalehelt lugeda, et esiteks kirjutas Reko Lundáni kaks näidendit (Aina joku eksyy/Keegi aina eksib ja Teillä ei ollut nimiä/Teil ei olnud nimesid) ja ühe romaani (Ilman suuria suruja) – Ingo Normet aga kirjutas nendest kokku viimase teose nimelise näidendi ja lavastas. Seega kogu näidendit vaadates justkui tajud, et taustaks on romaan. Ma usun, et umbes sama tulemuse oleks saanud ka Westö Vaadan av att vara Skrake romaani dramatiseerimisel – järgi jääb see jube äng ja depressiivsus, aga jutustav osa, stiil jms läheb kaduma – see, mis muidu ühes romaanis nagu paelub. Ja seda ei saa kirjutada muu arvele kui et mulle meeldib romaanivorm rohkem.

Rollid. Ei olnud peaaegu ühtegi väga meeldejäävat rolli. On üks erand suuremak21– ja seda märgivad kõik blogid ka – Merle Jäägeri osa Irma Salmela e. Jutta emana. Kui selles rollis oleks olnud, ütleme, Helgi Sallo, ei oleks see mingit muljet avaldanud vist. Merka, kes oli muutunud täiesti, läbini stiilseks vanaprouaks, sõjaväelase tütreks, tema lai (=laiendatud) ahter ja puusade liikumine kõndides… Hea, et ta ka kummardama tulles oma rollist välja ei läinud. Tõesti vaatamist väärt. Teistest rollidest ei ole mõtet eraldi rääkida. Tegelikult oli tema tegelaskuju loodud dramaatilisus kõige sügavama või mõtlemapanevama või kurvema sisuga üldse. Tema ohverdav emaarmastus, mis on ehk poole traagika (Jutta iseloomutuse või paranoia) põhjustajaks; ehk siis tema arusaam, et “oma ema juures on lastel siiski kõige parem”. Sekkumine.

Mind tegelikult häirib üha enam, et me oleme jõudnud samale tasemele, mida ma Rootsis tajusin juba 7-12 aastat tagasi – naerdakse NII valedel kohtadel! Kui Irma iga natukese aja tagant ropendades ütleb “Kõik on üks pask ja põrgu!” vms, pahvatab pool saali naerma. Kas siis nii vähe ongi vaja või? Samas on paar kurva teismelise siseelule viitavat repliiki Kersti Heinlool (Liisa Rinne), mis panevad muigama, neid ei panda tähelegi. (Kas ei olnud alguses midagi sellist, et isa ütles, et pilvine ilm vms ja Liisa küsib kohe: “Sinu hinges?” ja isa vaatab arusaamatult). Aki tegi oma teksatagist vesti – pildilt on näha, et tagi käised on ka mingis etenduses veel alles olnud – meie omal enam ei olnud ja see asi jäigi kuidagi poolikuks (kuigi ega see mingi võtmekoht ka polnud).

Kokkuvõtteks – ei oska soovitada. Kuigi Veiko Tubin kirjutab: “Veidi vanaaegses kastmes teater, tundus 14. reast mõnus ja põhjamaine. Seda peab vaatama, kui Tartusse satute.”

This entry was posted in teater-muusika-kino and tagged . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s