41. Haruki Murakami “kafka mererannas”

murakamiKui eelmine raamat (Houellebecqi elementaarosakesed) oli HeaMaitse ja arusaadavalt ka suht hea raamat, aga ma ei osanud kindlalt väita, et ta mulle endale ka väga meeldis, siis Murakami kafka mererannas on küll MinuMaitse (peale selle, et ta on nähtavasti ka HeaMaitse ja Hea Raamat). PeeterHelme kirjutab Sirbis, et raamat ei tohiks meeldida valedel põhjustel 🙂 aga tõesti – mina ei tea, mis need õiged ja valed põhjused olema peaksid. Nagu ikka, ei oska ma raamatu enda kohta midagi otseselt kirja panna – kuigi enda jaoks ikka peaks, et meelest ära ei läheks. Tegemist on üldse mitte väga realistliku raamatuga ja see oli vahva. Kokkuvõttes öeldakse ju tegelikult täpselt ära, et

Kassidega vestlev vanamees, taevast alla sadavad sardiinid, Colonel Sanders ja Johnnie Walker, sissepääs teise ilma, kodust põgenenud 15-aastane Tamura Kafka ja Shikoku saare väikelinnas asuv hubane raamatukogu – kõik see ja veel palju muudki viib lugeja müstilisse maailma, kus kõik on võimalik ja reaalne. Haarav ja vahetu, mõnusalt muigelepanev, pakub «Kafka mererannas« ometi mõtlemisainet ka haritud lugejale, sünteesides Oidipuse müüdi, Macbethi, Platoni ja Sophoklese, Kafka ja Natsume Sōseki omas äraspidises võtmes kergestiloetavaks ja paeluvaks tekstiks. Olemuselt hoopis teistsugune kui varem eesti keeles ilmunud «Norra mets«, on «Kafka mererannas« heaks sissejuhatuseks Murakami fantastiliste romaanide maailma

Samas kõlab see kokkuvõte sedasi, et ainult kokkuvõtetest lähtuvalt võiks seda raamatut Zafóni “Tuule varjuga” sarnaseks pidada. Ometi oli “Tuule vari” kummaliselt tühi (ja häirivalt põnev muidugi), Murakami raamat aga täidab just kõik need augud ka, mis Zafónil tühjaks jäid. Allusioonid teistele teostele maailmakirjanduses kasvõi. Juttu erinevatest kirjandus- ja muusikateostest. Kuna päris uut juttu ongi tänapäeval raske kirjutada, siis kasutab Murakami vanade juttude luid-konte, aga paneb neid kokku, teeb neist oma muinasjutu. Muinasjutu moodi see raamat just natuke oli – ja miks mitte just muinasjutus alati esinevate korduste ja miljööde tõttu: enne kui Saeki-saniga juttu ajatakse, käib Kamura enne kolmel päeval talle samasse töötuppa kohvi viimas. Enne, kui sügavamale metsa minnakse, käiakse enne veel paar korda. Sellise muinasjutuvestmise aeglust on.

Aga Zafóniga ühendab ka see, et kafka mererannas muutus ka väga põnevaks (pooleldi häirivalt, kui just seda sõna ka positiivses noodis kasutada on võimalik) ja tekkis lausa seos Harry Potteriga (vabandan muidugi HeaMaitse esindajate ees – äkki tekib sisemine konflikt, et kuidas siis mitteprestiižne HP saab prestiižse HM-ga võrreldav olla! -, aga siinne paralleel oli eriti tugev just selle muinasjutulisuse ja hüperreaalsuse tõttu). Esiteks see muinasjutulisus (aga mitte otseselt ebareaalne, pigem maagiline realism 🙂 ), teiseks oli sealgi omamoodi Voldemort olemas, aga kuidagi vähe esindatud ja seetõttu võimalik ignoreerida. Ka Keelatud mets oli olemas (Murakami kirjutas raamatu 2002. aastal, Potterid olid juba enne ilmunud – 4 esimest osa).

Siis tekib tunne, et jaapanlastel on mingi kiiks kassidega. Seega – see on kassi-inimeste raamat, koeri on paar korda põlgusega mainitud. Meenub multikas Kassi tänu, mis ma kunagi lastele ostsin. Siingi on kassid need arukad, kes kohati oskavad rääkida jms. Ja samas meenub muidugi kohati Bulgakov ja Peemot (õige nimega Begemot) – ma ei usu isegi, et Murakami teeks saladust sellest, et ta on oma raamatus “kaudselt mõjutatud” kogu 20. sajandi tähtsamast kirjandusest. Nagu ka varasemast kirjandusklassikast muidugi (Oidipuse müüt jookseb isegi niivõrd tugevalt ja eksplitsiitselt läbi, et selle oleks võinud Päevaleht oma müüdisarjas välja anda tibide asemel, ma mõtlen Taaka ja Penelopeiat).

Veel meeldis mulle, et kui tekkis mingi kahtlus, mingi mõte sümboli osas, siis ei pidanud asju arvama – kirjanik justkui ise pakub asjad tõlgendustena välja – et kas nii mõtlesite või? Nojah, miks mitte. (Muidugi tema oma lugejaga sedasi ei suhtle, suhtlevad tema tegelased). Kui kirjaoskamatu inimese viimaseks teoks elus saab juhtumisi kirjasõna põletamine, siis üks tegelane mõtleb selle mõtte kohe ise. Sümboli sügavmõttelisus kohe väheneb ja asi muutub sümpaatsemaks (=umbes, et ma ei taha mingeid kirjanduslikke nippe teie peal kasutada, aga näed, nüüd kukkus sedasi välja). Ometi on raamatu motoks nähtavasti “elu on metafoor” ja see meenutab mulle kangesti Pelevinit ja tema ühe kangelase kohtumist jaapanlasega – seal oli väga humoorikalt kogu sellest jaapanlaste sümboolsest elukäsitlusest. Samuti meenutab Pelevinit ja tema Õudusekiivrit veidi see, et raamatu üks sümbolitest on Labürint (mis tulenevat sõnast “soolikad”) – ja võib öelda, et pooled tegevuspaikadest on võib-olla labürindid tegelaste peas.

Vaatamata sellele, et see raamat mulle väga meeldis, ei ole eraldi midagi tsiteerida, kuna just tervik oli tore, mõttekäigud eraldi vaiksed, rahulikud, armsad, tavalised (erinevalt Houellebecqist, kellelt oli palju tsiteerida, aga tervik ise nii sümpaatne ei olnud. Kuigi ikka mingitpidi meeldis see mulle ikka, vastupidist ei saa just väita).

Ja imelik, et norra mets ei jätnud mulle mingit erilist muljet – hea, et Murakamile uue võimaluse andsin. Kui Helme jutust ei piisa, siis MargusHaav on Sakalas ka kirjutanud. Ja tore on see, et sellest raamatust võib paljutki välja lugeda, aga EI PEA midagi lugema. Võib lugeda kui vahvat omapärast raamatut, veidi muinasjutulist.

10 a hiljem: DreDimura artikkel Murakamist ja muusikast.

11 a hiljem: TedX multikas sellest

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to 41. Haruki Murakami “kafka mererannas”

  1. Pingback: Haruki Murakami „Kafka mererannas” « nõudmiseni

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s