Tove Appelgren, Salla Savolainen ja Vesta-Linne

 

Tänane sissekanne on jälle lasteraamatutest. Nimelt laenutasin mõni aeg tagasi raamatukogust preilile raamatu Vesta-Linne ja hirmus emme ja see hakkas mulle endale meeldima. 🙂 Tegelikult on juba ammu teada, et mulle meeldivad ilusate piltidega lasteraamatud – samas mitte klantspiltidega (milletaolisi muinasjuturaamatuid ja nende kohandusi on viimasel ajal sadades ilmunud). Kui lisatakse juurde väga tore elutruu jutuke, siis seda enam. Laura-lood olid pigem sellised “pedagoogiliselt õiged” – emme ja issi käituvad ideaalselt ja laps saab alati ise õppetunni, Appelgreni Vesta-Linne (Vesta-Linnea tegelikult) ja tema hirmsa emme (monstermamma) lugu oli nagu reaalsest (põhjamaisest?) elust maha kirvestalinne3jutatud. Et emme on alguses väga kena, palub lapsel sukkpüksid jalga panna, põhjendab ja on kannatlik. Kuniks muutub “jääkaruks” (igas raamatus muutub emme mingiks loomaks, “mängult”) ja hakkab rääkima kui “robot”. Sest suhtes et puhtinimlikult solvub lapse peale, kes karjus täiesti ilmaasjata. Ja lõpuks kui isa ja vanem poeg koju tulevad, imestavad, et kodus on nii kena vaikne. Tegelikult on Vesta-Linne magama jäänud, ema aga istub köögisohval ja mõtleb, kuidas tema üldse emaks ei sobi ja ei ole kannatlik. (Nojah, ma ei oska õigesti edasi anda – lihtsalt ema ja lapse vahel tekkis barjäär, kuna emal klõpsatas mingi lukk kinni ja ta ei osanud enam sõbralik olla. Oli vaikne, kellegi peale ei karjutud ja kedagi läbi ei pek081120-019stud :)).

vestalinne4Esimeses raamatus on Vesta-Linnel häda uinumisega ja ronib kaks ööd järjest vanemate voodisse (erinevad põhjused). Ühel hommikul ärkab pere ja ei leia voodist titeootel emmet – see on siis Vesta-Linne voodisse läinud öösel – ja on väljapuhanud (mitte pandakaru, kelleks ta selles osas kord hommikusöögilauas muutus – mustad kotid silme all). Kui emme kadunud on, antakse lugejale ka võimalus teda otsida – pilt korterist pealtvaates.

Teine lugu oli sellest, kuidas Vesta-Linne tahtis endale koera. Prooviks sai081120-011d ühe suurema puudli nädalvestalinne2aks ajaks laenuks – lastele meeldis. Lapsi on, muide, neli! Paul-Aksel käib koolis, Vesta-Linne on järgmine, Vendla on kolmas ja Freja on kõikse tillem – esimeses raamatus on ta emme kõhus, siis titetoolis, aga suvepuhkuse raamatus kõnnib juba. Seega võetakse perre veel lisaks väike kutsu (mille peale meie väike loomapõlgur hakkas rääkima, et tema tahab ka koera! Et väikest kutsikat tema ei kartvat!). Kõik on kena, kuniks selgub, et isal (keda nimetatakse läbivalt Viktoriks) tekib loomadest allergia ja koer tuleb ära anda. Vesta-Linne reaktsioon on muidugi puhtinimlikult: “Anname hoopis sinu ära!” – mis sest et ebapedagoogiline ja “paha” mõte (Viktor ei ole tema isa ka, nemad on emal eelmisest kooselust). Lõpuks laheneb asi nii, et vanaema saab selle kutsika endale jätta ja lapsed saavad teda kogu aeg vaatamas käia. Seega – väga tänapäevane värk: paljudel on tänapäeval loomaallergiaid!

vestalinne1Üks lugu oli aga sellest, kuidas Vesta-Linne on murest murtud. Selles osas on ema oma lastega kuskil mere ääres maamajas (pilte vaadata puhas nauding…). Vesta-Linne mängib oma väikese õe Frejaga sellist mängu, et ta ise on araabia printsess ja Freja käib tal igal pool järel. Siis aga sekkub noorem õde (st. tüdrukutest vanuselt keskmine, kuigi Vesta-Linnest noorem, Frejast vanem) ja tahab ka mängu tulla. Tüüpiline, onju? Ja lisaks kõigele tahab ta ISE KA printsess olla! Vesta-Linne aga nii ei taha, paugutab uksi ja läheb mere äärde roostikku oma kivi peale. Umbes, et kuidas nii saab, et Vesta-Linne mõtleb mängu välja ja on printsess, siis aga tuleb Vendla ja tahab ka printsess olla – tema mängus, kus kahte printsessi pole üldse ette nähtudki. Ja ema tänitab, et tuleb ikka mõistlik olla ja mingi kokkulepe leida! (Oi, kui tuttav lugu). Ja kui Vesta-Linne siis mõtleb emale ütlema minna, et ta tegelikult ei taha nii arukas ja suur olla, leiab ta eest Vendla ja Freja, kes mängivad tema mängu edasi, ainult et Vendla on nüüd tema looriga printsess! Ja Vesta-Linnel lähevad kohe kõik head mõtted peast ära, kisub loori Vendlalt ära, tekib jälle skandaal ja tüdruk läheb tagasi oma kivi peale mõtlema. No ja kõik need mõtted siis! Kuidas keegi teda TEGELIKULT ei armasta. Et Paul-Aksel on esiklaps ja sellepärast emale tähtis. Vendla, temast järgmine laps aga olla – väga kaasaegne – ema esimene lapse Viktoriga! No ja siis lõpuks, kui ta on maailma kõik kurvad mõtted ära mõelnud ja Paul-Aksel on käinud talle grillkanakoiba toomas ja mängu kutsumas, läheb Vesta-Linne lõpuks mängumajja tagasi, teeb selle korda ja kutsub kõik mängima. Aga mida? Matuseid!!! No täielik tabu ju lasteraamatus, isegi mulle tundus siiski juba veidi kaugele minduna… Laste jaoks on see tõenäoliselt jälle tavalisem asi. (Enne roostikus on ta mõelnud, kes üldse ta matustele viitsiks tulla – “Viktor, kes õpib Kõrgõstanis, niisuguse tühja asja pärast küll koju ei tuleks, selles on Vesta-Linne kindel.” (lk. 20). Vot siis :). Kui aga kõik on õhtul magama läinud, kutsub ema AINULT Vesta-Linne endaga kaasa öisele ujumaskäigule! Ja siis tuleb preilil uhke tunne.

081120-007081120-008

Muidugi annavad enamuse võlust veel Salla Savolaineni pildid. Mulle meeldib, et kõik argine on sisse topitud. Kui pere köögis sööb, siis on loomulikult laud segi ja Vendla tooli all palju toitu põrandal. Või maal olles on ema tegevuses pesu pesemisega, kuivama riputamisega jne. Raamatute sisekaantele on joonitatud tegevuse toimumise koht – kas siis linnamaja (korruselamu koos õues kõndivate naabritega) või maamaja.

081120-013081120-014

Seega soovitan osta (äkki peaks isegi tellima või jõuluvanale kirjutama?) Ma usun, et neid pilte meeldib lastele ikka vaadata. Tegelased ka inimlikud. Tänapäevane perekonnamudel. Raamatud on tegelikult pärit soomerootsi kultuuriruumist ja kirjutatud rootsi keeles. TõnisArnoveri tõlkes. Vesta-Linne sarjas on ilmunud ka Vesta-Linne kuuvalgel – rootsi keeles – siin.

Advertisements
Rubriigid: lasteteemad, raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

10 Responses to Tove Appelgren, Salla Savolainen ja Vesta-Linne

  1. Anneli ütles:

    Vau, mis tore-vahva raamat!!! Meelitasid mindki raamatut otsima 🙂 Ei tea, kuidas lastele, aga mulle sobib see “paha” emme jutt vägagi 🙂
    PS Kui peaksid tellima hakkama- anna palun mulle ka teada!

  2. sehkendaja ütles:

    Tead, ma usun, et kõige lihtsam on otse poest (nt Apollost või RahvaRaamatust) osta, kliendisoodustusega ja ilma postikuludeta. Tellimise all mõtlesin tellimuse täitjana jõuluvana 🙂

  3. sehkendaja ütles:

    Oh, ja ma unustasin öelda, et see pole üldse mitte kuri emme, vaid päris hea. Selline inimlik. Et alati ei saa lapsest kohe aru ja nii. Ja rasedana öösiti muudkui sööb (kui Vesta-Linne läheb voodist üles vanemate juurde mitu korda), taldrik kõhu peal.

  4. Kirsti ütles:

    Vesta lood, nagu teda meil lühiduse huvides kutsutakse, on meie peres au sees juba paar aastat ehk Hanna sünnist saati. ja kõik 4 kenasti riiulis.
    Jutte naudin seni küll vaid mina, aga pilte meeldib tibile ka vaadata. Ja nõustun kõiges, mida esile tõid, just seepärast on see raamat hea. ja seal on vist 2 vanemat last ema ja isa lapsed ja 2 nooremat ema ja Viktori jäi mulle mulje.
    terviseid tuisusest Tallinnast

  5. sehkendaja ütles:

    Jah, peangi end parandama – tõesti on ainult Vendla ja Freja Viktori lapsed:)

  6. Anneli ütles:

    Juba jõudsin minagi raamatu müügikohtadeni 🙂
    Tundub, et jõuluvanal on mida tuua 😛

  7. Danzumees ütles:

    Hehee, me oleme terve perega ka juba pikka aega Vesta-Linne fännid!

    Kas te Pettson ja Finduse raamatuid olete lugenud? Neid on eesti keeles ka umbes 4-5 tükki ja need on ka väga toredad ja siis muidugi on ju eesti keeles ka Mamma Muu üks raamat…see kus ta kiigub…nii lahe! Seda on mõnus ilmekalt lastele ette lugeda…muutada ja kraaksuda :)))

  8. sehkendaja ütles:

    Meil Tartus minu arust neid Pettsoni raamatuid niiväga ei liigu ja seetõttu olen lugenud tõlkides ainult Pannkoogitordi osa ja ühte Mamma Muu raamatut, kus Mamma Mu tahab põgeneda ja saab muhu. Miskipärast need raamatud väga silma pole hakanud eesti poodides.

  9. Danzumees ütles:

    Pettsoni ja Finduse raamatutest minu meelest ilmus alles paar kuud tagasi viimane (Pettson ja jõulud)…ma usun, et see ka Tartus on olemas (aga eks Sa seal kohapeal tead muidugi paremini:)). Aga Mamma Mu-ga läks küll kehvasti. Umbes 7-8 aastat tagasi ilmus see kiikumise lugu, mis on minu meelest nii vaimukas…kuigi eks need Mamma Mu lood on kõik üpris sarnased teineteisega…aga rohkem pole neid millegipärast eesti keeles välja lastud. Ma olen neid nüüd rrotsi keeles ostnud ja lastele õhtujutuks tõlkides ette lugenud… Muideks täispikk multikas oli ka hästi vahva ja nunnu. Mu 2 aastane naudib isegi lihtsalt seda trailerit… DVD-l seda ju veel pole.

  10. Pingback: Imetrikid, imenipid… – Superwoman, cryable.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s