“Lumekuninganna” Vanemuises

Kuna eelnevalt juba on vihjatud, et lähen seda tükki vaatama, siis järjepidevuse mõttes paar sõna. Käisime lastega pluss Oskar (6,5) ka kaasas. Öelda on seda, et tore, et enne selle plaadi ära ostsime. Minule olid laulud igatahes tuttavad ja seda lõbusam on muusikali jälgida. Ja mulle meeldis, et Liisi Koikson esines (mitu varianti oli) – ta on armas ja laulab ilusti🙂. Kahju, et vanaema/Lumekuninganna rollis oli Karmen Puis, mitte nt Kaire Vilgats. Üldse olid laulud hästi toredad etteaimatavate meloodiakäikudega (Ehala) ja leidlike tekstidega (Tungal).

Sisu tundus muidugi võõras nii mulle kui lastele, kes ka hiljuti vana Lumekuninganna telelavastuse üle vaatasid. Et mis nõid, mis nõiapeegel, lapi nõid ja lillehaldjas? Nüüd uurin siin raamatust, et eks see just see õigem variant oligi. Etendus kestab 1 h 2o min – vahepeal hakkas kogu minu kaaskond nihelema, haigutama ja Hilda küsis lausa, millal me ära läheme. Kuna aga Lapi nõid tegi vahetult enne finaali paar toredat kärtsu ilutulestikku (nõidus mingist tünnist välja), siis läksid laste näod jälle särama ja viimase laulu ajal plaksutas kogu saal kaasa. Kokkuvõtteks ütleks, et lastele meeldis ehk jälgitavuse mõttes vähem kui Pöial-Liisi – viimane oli aga minu arust arutu lällutamine ja tänane oli oma muusikalisusega mõistlikum. Aga millisele vanuserühmale see täpsemalt mõeldud on, ei teagi. Muusikasõpradele ehk. Algus tundus kuidagi arusaamatu (väidetavalt on tegu mängulisusega – liivakastis-mängumajadega mängivad lapsed kehastavad pärast kõiki teisi tegelasi, vanaema lumekuningannat), aga ikkagi oli Merka kehastatud nõid kõige värvikam. Minu lapsed tema naljadest aru ei saanud – see oli ikka vanematele mõeldud. Kas nad sellestki aru said, et peeglikild Kajle silma läks? Hilda puhul lausa kahtlen.

 

Elamusele pani punkti see, et saime pärast lava peale kõndima minna ja kohtasime isegi varest!

This entry was posted in lasteteemad, teater-muusika-kino and tagged . Bookmark the permalink.

“Lumekuninganna” Vanemuises on saanud 2 vastust

  1. Danzumees ütles:

    Ma mäletan ka kuidas mulle meeldis see muusika! Ehala on täiesti geniaalne! Mäletan ka, et ainuke asi, mis tõesti minu last köitis oli selle nõia paugutamised🙂

    Merle Jäägeri täiesti kohatud naljad aga ajasid mul täiesti vere keema. Eriti laste tükki nii sobimatud, aga tegelikult ma arvan, et tal oli seal paar improvisatsiooni, mida ma võtsin täiesti solvanguna. Sest need polnud lihtsad väljamõeldised vaid oli selgelt aru saada, et ta nii päriselt mõtlebki. Või kas ta Teie etenduses tuli ka saali mingite flaieritega, mida jagas rahvale ja ütles, et “Te Tartu inimesed, teil raha palju, võite minna kallist asja vaatama”…või midagi sellist?

    Ja ma olin ka väga pettunud peategelastes. Kuigi see võis olla just “selle” etenduse viga, mida mina nägin. Võibolla just sellel päeval oli midagi valesti…

    Siiani meenutan ja mõtlen, milline piin see oli kogu seda asja vaadata just lavastuse enda ning näitlejate pärast… ja ometi Ehala ja Tungal!!!

  2. sehkendaja ütles:

    Põhimõtteliselt nõus. Merka mingeid flaiereid mu arust ei jaganud, midagi tartlaste kohta ka mitte. Aga tema iroonia stiil oli selline, millest lapsed aru ei saanud. (“Midagi põhimõtteliselt pensionäride vastu vä?”) Seega jah, eks ainult muusika ja sõnad võlusid… Aga mis ma siin ikka, peaasi, et lastele meeldis. (Lõppmulje, rõõm, et mööda sai?)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s