teater. oh jah.

Ma ei hakkagi täna tüki nime pealkirjaks toppima, satub ehk liiga kergelt otsingutesse. Ja mingit analüüsi ka tegema ei hakka. Pigem märgin, et täpselt see, mida ma kartsin, oli kõik olemas. Ootamatu lärm, ringirallimine, arusaamatu sebimine, olematu dialoog, katkendlikud fraasid, hullud inimesed, keskpärane näitlemine (pigem stamprollid). Merike pakkus pileteid – et kas läheb üksi või annab mulle ka 50-kroonise pileti, esiritta!

sadaaastat5Tegemist oli Saja aastaga… Vanemuises. Lavastuse kavast ja reklaampildilt kodulehelt näen, et näiteks Melquiades peaks esinema topeltisikuna – Lembit Eelmäe ja Alo Kurvits – paistab, et vanahärra tervis seekord ei lubanud ja Alo Kurvits sai oma rolliga üksi ka väga hästi hakkama (ausalt öeldes tema roll oli üks väheseid huvitavaid. Tema kiiskavad sinised silmad!). Katrin Pärna asemel oli nüüd MaarjaMitt – ja ma ei kujuta ausalt öeldes ettegi, kuidas KP sinna oleks sobinud. Maarja sobis hästi. Samamoodi oli tore, et Ott Sepp oli Mähari asemel – tema koomilisus mulle meeldib. PiretSimson oli ka jälle ilus ja puha. Jaanovitš meeldis mulle, Kütsar tegi jälle Ellingut (või ükskõik mida muud, ta on alati nii sarnane). Vahepeal oli tunne (kui Kütsari tegelaskuju, JoséBuendia, läks Jaanovitši üles ajama), et võiks teda vabalt ka KjellBjarnena kõnetada🙂 . Seega rollid olid kohati nitševoo, aga lavastuse kogu olemus ei jõudnud mulle pärale. (Samamoodi oli kunagi Laulatusega, mida kõik tohutult kiitsid – toona lahkusin poole pealt ja seekord olin ka valmis sama tegema, aga pidime peale etendust koos edasi külla minema, seetõttu vaatasin lõpuni. Mul on lausa protest sedalaadi asjade vastu!). No ja tegelikult ei jõudnud mulle kümme aastat tagasi ka selle raamatu olemus pärale* ja pidin lõpuks pooleli jätma – vbolla peaks uuesti proovima? Ei tea kah. Igatahes on nii või naa asju, mis romaani sobivad paremini kui draamasse minu arust (seetõttu on paremad need tükid, mis ongi draamana kirjutatud, kui need, mis on romaanide põhjal kokku pandud. Minu arvamus). Intervjuu lavastajaga.

Ja esimesest reast vaadates oligi see teokarp (pildil) kogu aeg ees, nii et vahepeal oli tunne, et võtan ta korra põrandale ära :)  Ja lisan, et Merikese arvamus tükist oli minust sutsu positiivsem, aga tema endisele kolleegile meeldis sedavõrd, et tahtis kogu asja veelkord läbi elada-tunnetada, kui kellegagi muljetama asub. Seega: maitsed on lihtsalt niivõrd erinevad.

Lingin siia mõned arvamused: ELuuk, reserveeritud AndresS, positiivne Kriux, negatiivne rebane.

* ja seda ei tohiks ausalt ja avalikult tunnistada, kuna tegemist on klassikaga, mida kõik lausa peavad kiitma. Aga ma mäletan seda õhustikku ja läbi kumavat diktatuuriaegset meeleolu ka, tohutut segadust… Kavalehele toetudes olevat kirjanik ise peale raamatu ilmumist ka mitu vasturääkivust ja ebatäpsust leidnud, aga truuks jäädes romaanile, ei ole ta neid enam nõus muutma🙂

This entry was posted in teater-muusika-kino and tagged . Bookmark the permalink.

teater. oh jah. on saanud 4 vastust

  1. Danzumees ütles:

    Hmmm, mulle see raamat ka ei meeldinud. Kohe üldse ei meeldinud. Ja sellepärast hoidusin ka tükist kaugele… Ausalt öeldes, ma ei kujuta üldse ette kuidas seda lavale ongi võimalik seada…kui siis ehk ainult mõnd väikest osa sellest…

  2. sehkendaja ütles:

    Me pidime Rootsis kirjanduskursusel lugema Marquese ühte teist raamatut (Patriarhi sügis), see oli jubedam🙂. Just see võimu juuresolek on painav – kindlasti annab meeleolu edasi ja kõik, aga lihtsalt… no ei naudi hirmu jms. Sajas aastas oli veidi teistmoodi, just mingite kollaste lilleõite sadu, asjade nimede unustamine – sellised asjad on meeles. Aga lõpuks hakkas ainult see põlvkondade vahetumine, kõik läks segamini ja ma nagu ei leidnud enda jaoks seda nauditavat LUGU. Aga ennegi on juhtunud, et leian raamatu võlu hiljem, õigel ajal lugedes (Bulgakov, Lagerlöf) – seega mul on raske uskuda, et raamat, mida KÕIK nii kiidavad, olekski kehv. (Sest ma ei tea vist peale sinu ühtegi inimest, kes oleks öelnud, et see raamat talle ei meeldinud. Ei tea siis, kas tõesti kõigile meeldis või tõesti keegi ei julge enam öelda). Ometi mulle ei jõudnud kohale. Samas – Armastus koolera ajal, isegi Minu mälestused kurbadest hooradest pakkusid midagi. Ja erilist muljet avaldasid kooli ajal juba tema lühijutud (LR vist).

  3. Danzumees ütles:

    Minu jaoks oli Armastus koolera ajal ka piin. Võibolla lihtsalt Marquese raamatud mulle ei istu, ei tea.

    “Sajas aastas”… seal mind häirisid ka need sugupõlvede vahetused ja lõpuks oli kõik üks pudru ja kapsad ning tegelikult ei tekkinud nagu sidet ühegi karakteriga ja siis ei suutnud ka sellesse maailma kuidagi sisse saada. Lugesin seda ühe Milaano-reisi ajal ning võibolla ei keskendunud ka piisavalt…sellepärast mõtlesingi, et loen ühe Marquese raamatu ka korralikult, keskendunult. Kuid AKA osutus ka üheks suureks jamaks minu jaoks. Ehk nüüd olen otsustanud hoiduda tema raamatutest… aga kui Sa ütled, et tema lühijutud on head…siis kunagi kui nii kaugele jõuan, annan ehk veel ühe võimaluse talle🙂

  4. sehkendaja ütles:

    Jah, proovi lühijutte. Kui ei meeldi, siis pole ka palju aega raisatud🙂. Aga need olid tõesti selline “maagiline realism”, millest tema puhul juttu on ja mis mulle väga meeldis. Tohutute tiibadega vana mees oli vist üks…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s