Nii vahva näidend, ilmunud 1988! (Kas keegi lavastanud ka on?) Muidugi vaevalt 20 lk, seega sellest saaks vist väga lühikese näidendi. Aga armas. Pargi korravalvur, kojanaine ja hulgus kohtuvad puu all ja puu hakkab nendega “kõnelema” (mingi kellahelina-laadne tilin peaks see vist olema). Algul nad ei saa aru, kes kõneleb, pärast käivad ise vaikselt eemal puuga mõtteid vahetamas kordamööda (puu osa on ikka tilin). On sügis, lehed on maas, kojanaine pühib neid kokku. Lõpuks jätavad nad justkui puuga hüvasti ja hommikuks on pargipingi ees maas kolm pruuni lehehunnikut. 🙂 Kena.
(Tegelikult koosneb see vihikuke kahest näidendist, aga seekord ei viitsinud Minotauruse müüti lugeda, kuna tundus liiga palju tegelasi ja mõte on hetkel väga laisk. Samas kohe peale Õudusekiivrit oleks kindlasti olnud vahva lugeda – äkki kaalub EPL selle, Raua näidendi uut väljaandmist müüdisarjas?)
SEHKENDAMINE 