37. Gabriel García Márquez “Kaksteist kummalist palverändurit”

palveranduritOstsin meeltesegaduses uue raamatu sel nädalal. Ja lühijutud mulle tavaliselt üldse ei meeldi. On paar erandit olnud, mh. ka Márquese näol, mistõttu julgesin sellise pöörase sammu ette võtta (osta raamat enne lugemist, teadmata, kas see mulle ka meeldib. Kas meeldib sedavõrd, et tahan endale jätta). Ja tõesti – vägagi meeldis. Jälle oli tagasi see poolenisti kurb, samas väga ilus ja omapärane Márques, kes Kadunud aja meres. Seega soovitan väga soojalt. Ja edasi panen enda jaoks kirja, et meenuks, mis peatükid seal olid (teistel ei soovita lugeda neid lühikokkuvõtteid). (Kristostomus pakub mõistlikuma hinnaga hispaaniakeelset versiooni ka).

1. Head teed, senjoor president (vaesunud presidendist, kes võitles mingi haigusega, aga lõpuks lõi käega ja sõitis kodumaale ja ei pidanud enam piiravatest reeglitest kinni, kuna vahet polnud).

2. Pühak (mehest, kes avastas, et tema surnud ja maetud tütar nägi mitu aastat peale matmist välja nagu elus ja sõitis Rooma, et tema pühakuks kanoniseerimist taotleda. Igatahes oma tulutu tegevuse juures oli lõpuks ise kui pühak).

3. Lennuk ja Okasroosike (mehest, kes sattus pika lennureisi ajal istuma imekauni naise kõrvale, keda ta korra enne lennujaamas vilksamisi nägi. Naine palus end terve tee mitte segada ja uinus. Kuni jõudsid kohale ja naine lahkus, teadmata, et tema kõrval istunud mehe jaoks oli see reis olnud eriline).

4. Unenäod müügiks (naisest, kes nägi und ja ennustas nende põhjal. Teenis sellega raha).

5. “Ma tulin ainult helistama” (väga masendav – naisest, kellel läheb tee peal auto katki ja keegi ei võta teda peale. Kui lõpuks võetakse, palub end esimese lähima telefoni juurde viia. Viiakse aga koos teiste autos olnud naistega hullumajja ja tema helistamisvajadust võetakse kui mingit kinnisideed. Kui lõpuks õnnestub salaja abikaasale sõnum saata, räägib arst mehegi pehmeks, et naine peab veel mõnda aega hullumajas viibima. Ja kui naine aru saab, et mees on arsti uskuma jäänud, ei võta enam kunagi meest vastu ja elabki elupäevade lõpuni seal hullumajas).

6. Augustikuu kummitused (kirjanik läheb oma perega teisele kirjanikule külla. Hanekarjuse käest küsitakse teed ja hanekarjus küsib veel murelikult, ega nad sinna ööseks kavatse jääda, kuna seal kummitavat. Ööbimiseplaane pole. Lossis, kus teine kirjanik elab, olla kunagi sajandeid tagasi toimunud jube kiremõrv ja see magamistuba olla säilitatud sellisena, nagu ta peale toda sündmust jäi. Vereplekid baldahhiini küljes ja puha. Kirjaniku lastele meeldib see kummitustejutt, jooksevad õhtu otsa koridorides taskulampide valgel üles. Lõpuks veenavad lapsed ja pererahvas tõesti ka vanemaid, et võiks ööbima jääda. Jäävadki. Magavad väga sügavat ja head und ning ärgates mõtlevad veel, et mis kummitusjutt see oli. Kuniks avastavad, et ärkavad “mõrvatoas”, kuigi uinusid mitu korrust allpool ilusas kaasaegses….)

7. María dos Prazeres (endisest hoorast, kes kavandab oma surma – ostab matusepaiga, õpetab oma koera selle üles leidma ja pühapäeviti seal nutmas käima. Kuniks mõistab, et unes nähtud ettekuulutus oli hoopis miski muu).

8. Seitseteist mürgitatud inglast (vana naine läheb peale mehe surma Napolisse, et Rooma paavsti juurde pihile suunduda. Kuna aga konsul ei ole teda vastu võtmas, läheb ta mõneks ööks hotelli. Igal korrusel on erinev hotell ja teda tahetakse alguses kolmandale korrusele viia, kuna sellel “hotellil” on ainukesena söögisaal. Seal aga istub seitseteist inglast ratastoolis ja see pilt on kuidagi õõvastav ja Prudencia laseb end viiendale korrusele viia. Söögisaal on eemal kohvikus. Tagasi hotelli ees, on majaesine täis kiirabiautosid. Kolmanda korruse inglased olid toidumürgitusse surnud, kolmanda korruse hotelli söögisaalis).

9. Tramontana (torm, milliest pääsenuna ei taheta enam sinnakanti minna. Kaks juttu ühes.)

10. Senjoore Forbesi õnnelik suvi (ainuke suht arusaamatu lühijutt. Noh, mis nüüd arusaamatu aga… range saksa lapsehoidja, keda poisid tahavad tappa. Aga selgub, et kes on noahoopidega lõpuks tapetud. Ei tea).

11. Valgus nagu vesi (poisid paluvad linnakorterisse paadi, allveevarustuse – salaja tegelevad nad paadisõidu ja allveeujumisega. Aga oma korteris, kui valgus lahti lasta. Lõpuks kutsuvad klassitäie rahvast enda juurde peole ja kogu klass on valgusesse ära uppunud, kuna keegi pole osanud valgust õigel ajal kinni panna).

12. Sinu vere rada lumel (väga kurb ja ilus jälle. Noor heast perest haritud tüdruk abiellub heast perest hellitatud kurikaelaga, roos torkab sõrme, verd hakkab jooksma. Pariisi jõudes lähevad haiglasse, tüdruk viiakse intensiivraviosakonda. Meest aga enne teisipäeva külastama ei lubata, kuigi ta proovib ja proovib – teisipäev olla külastuspäev. Kui ta siis teisipäeval jõuab, selgub, et naine on neljapäeval surnud, kõik on meest taga otsinud, aga pole leidnud. Nojah, muu katsun meelde jätta, sest nii lühike see asi pold).

(Eesti Raamatu lhelt leidsin mahategeva arvustuse – aga on aru saada, et esindatud on just see koolkond, kellele meeldis SAÜ)

Rubriigid: raamat, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s