Sigma Tau-C705

Tartu publikule pakuti ka Sigma Tau etendust, kogu publik oli tuttavaid nägusid täis (pool ülikooli oli vist kohal). Ja otse teatrist tulnuna olen väga positiivses meeleolus – jälle Ojaüks väga meeldinud tükk. On põnevaid väitlusi, dialoogi, rafineeritud nalja ja põnev videokujundus. Rein Oja oli ka ääretult sümpaatne (selliste näitlejate puhul on küll tunne, et mul on hea meel olla “maksumaksja”). Ülejäänud trupp jättis mu suht külmaks. Tiit Sukk ja Malmsten on nagu nad ikka on (halvad ju pole, aga selles tükis ei olnud neil eriti kandvaid rolle – pidid põhimõtteliselt siiski ainult Naani ümber tiirlema ja esitama küsimusi), naised ei olnud minu arust üldse eriti hea valik. (Samas Kadrile just see Mari-Liis Lill kangesti meeldis).

Vaatan, et netis on sellest etendusest nii palju kirjutatud, aga ma ei viitsi neid vist väga lugeda. Postimehes EvaKübar, Ruutsoo, Ekspressis Kesküla, Päevalehes AndresLaasik, Vikerkaares Kaljundi, Vseviov. Muuhulgas heidetakse ka igasuguseid asju ette. Eks Eestis on kombeks läheneda isiklikumalt ja ajalootäpsemalt.

Mulle meeldisid Naani mõttekäigud ja tekkis tohutu huvi lugeda läbi mõned tema originaaltekstid (tegelikult Loomingust). Tegelaskuju võrdles oma ajalookirjutust 1950ndate alul diletantliku esimese lennuga üle Põhjanaba – diletantlik, aga ilma selleta ei oleks praegu teisi tavalende!🙂 Kõigis argumentides oli tohutu loogika. See, et ta jäi kindlaks oma maailmapildile – ja see maailmapilt lähtus laiemast loodusteadusest (meenuvad klassivendade veidi ärplevad vaidlused bioloogiast keska ajal). Ei tasu unustada, et väga suur osa vasakpoolsetest ja kultuuriinimestest olid siiski vägagi sotsialistlikult meelestatud (no kultuuritegelased ongi loomult vasakpoolsed) ja ka sellele viitas etenduse-Naan mingis võtmes. Lisaks on see etendus välja tulnud just nüüd, kui suurem marurahvuslikkus (või tegelikult rahvuslikkuse esimene laine) on möödas. Käes on küll uus rahvuslikkuse laine, aga sellegipoolest on väga suur hulk inimesi, kes selle hüpernatsionalismiga enam kaasa ei lähe ja kelle jaoks 19. sajandi retoorika tänapäevas tundub veidi vastumeelne. Selles suhtes oli veel eriti põnev kuulda “imperialisti” mõtteid, näha neid seotutena Naani kosmosehuviga (monoloog lapsepõlvest esimesest teleskoopi-vaatamisest), seotult seksuaalsuse küsimustega (monogaamia kui eraomandi ajastu nähe ja üldpildis pigem erandlik).

Eriti just esimene vaatus oli pigem tutvustav ja meelelahutuslik – näide lõngakerast (mis hästi irooniliselt oli sini-must-valge) ja metastabiilsusest, kosmiliste teooriate juurde käis tegelikult inimlikus plaanis liikumine (naine eemaldub Naanist ja Naan räägib hetkel just mingist planeedi või osakese eraldumisest – peaks tekstist üle kontrollima). Matemaatiline graaf, mis kujutas abielu ja mille taustal räägiti armastuse võimalikkusest (“Kas siis on võimalik tuld konserveerida?”) oli hästi huvitav ja naljakas samaaegselt🙂.

No mina küll iga kell soovitan vaatama minna.

Tsitaate etendusest:

Naan: […] Olen abielude ja lahutuste vastu juba ammu huvi tundnud. Kui statistikafanaatik, kes valdab korralikult matemaatikat. [—]

Ines: Mis siis kolme aasta pärast ees ootab?

[—]

Naan: […] See kolmas raske aasta käib ennekõike abielurahva kohta. Meil teiega ei ole oodata neid va abielu tavaprodukte.

Ines: Produkte?

Naan: Iga protsess todab midagi. Kas loetlen, mida toodab abielu?

Ines: Lapsi – kui neid toodanguks nimetada.

Naan: Standardabielu jäägid on laibad, lesed ja lahutatud. Lesed ja lahutatud moodustavad muuseas sekundaarse tooraine, millest Eestimaal kordusabielus kasutusele läheb – meestest 53%, naistest natuke vähem. Üle neljakümneaastasel naisel on tõenäosus lähema aasta jooksul uuesti abielluda 2,7%.

Ines: Ma pean siis kiirustama…

Naan: See käib keskmise naise kohta.Konkreetsed parameetrid võivad tõenäosust suurendada. Näiteks kalduvus ja oskus teha oivalisi õhukesi pannkooke. Seda oskavad väga  vähesed naised.

Osa leskedest ja lahutatutest läheb muidugi hiljem veel ka tertsiaarsele ja kvaternaarsele edasipruukimisele.

[—]

Naan: […] Kolmas on, jah, eriti ohtlik aasta, kuigi Eestimaal lahutatakse statistiliselt kõige enam hoopis üheksandal kooselu-aastal.

Ines: Statistiline keskmine?

Naan: Just. Eestis lahutatakse varsti juba iga teine abielu.

Ines: Nii?

Naan: Nii. Defineerime kõigepealt, mis asi see armastus on?

Ines: “Sügav kiindumustunne, andumus kellelegi või millelegi, mis võib küündida eneseohverduseni…” Eesti nõukogude entsüklopeedia esimene köide, 1968. Peatoimetaja Gustav Naan.

Naan: Armastus on teatav psüühiline seisund. Tugevasti tasakaalutu, mittesatsionaarne olek. Umbes nagu tulekahju. Soovida armastuse igikestvust abielu vormis tähendab soovida tulekahju konserveerimist. [—] Armastus on üleminek ühelt statsionaarselt olekult (veel ei armastata) teisele, niisama statsionaarsele olekule – enam ei armastata. Seega on armastus kindla liikumisega protsess suunaga vaibumise, kahanemise, jahenemise, taandumise, lahjenemise, kuhtumise…

Ines: Poole.

Naan: Enamasti. Erandeid on ikka. Ja sedasorti iseeneslikult rahunevaid protsesse nimetatakse teaduses relaksatsiooniprotsessideks. Relax! Seda tüüpi protsesse kirjeldab kõige täpsemalt eksponentsiaalne seadus. On sul sellest aimu?

Ines: Ja kuhu me selle kõveriku joonistame? (Ekraanile joonistub graafik.) Selline sobib või? Langev variant, eks?

Naan: Loogiline. Pole kuuldud abieludest, mis eksponentsiaalselt kuumeneksid.

Ines: Eksponentsiaalse graafiku järgi tuleb välja, et armastus ei lõpegi täielikult enne lõpmatust. […]

[—]

Ines (uurib graafikut): Jah, eriti just alguses kahaneb see armuvägi hirmkiiresti. Muidugi kui eksponentsiaalsus armastust ikka tõeliselt kirjeldab.

Naan: Suuremat osa elus toimuvatest protsessidest kirjeldab, ja väga hästi. Öelge, Ines, mida tuleb selleks teha, et lahti saada noorusest? … Õige! Selleks tuleb lihtsalt oodata! Kõik sünnib iseenesest ja ilmtingimata… Mida tuleb teha selleks, et laguneks su maja, televiisor, auto ja loomulikult ka sinu abielu? Ka selleks ei ole vaja mitte midagi teha. Kõik need protsessid on iseeneslikud ja arenevad kaose suunas. Entroopia on kaose mõõde – niisiis entroopia suurenemise poole. Termodünaamika teine seadus! Küsimusi on?

Ines: On. Miks ikka just kolms aasta on abielule ohtlik?

Naan: Sellepärast, et armastus on kolme aasta jooksul põhjalikult maha jahtunud, tülid aga jõudnud haripunkti.

Ines: Äkki armastus ei olegi kõigile jõukohane. Mesinädalad küll, aga ma pole kuulnud mesikuudest või -aastatest…

Naan: Pärast kriitilise punkti ületamist hakkab armastus monotoonselt vähenema. Algab mitte just eriti paljupakkuv abielu “normaalse funktsioneerimise” periood. Kui ka üheksandal aastal ei lahutata, algab abielupoolte mumifitseerumine ning lahutusel polegi enam mõtet…

This entry was posted in teater-muusika-kino and tagged . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s