45. Stig Claesson “Sina maga, mina pesen nõud” (LR)

Claesson(Loomingu Raamatukogu 2009/28-30) ehk et Slas “Sov du saa diskar jag” (2006).

Väga armas raamat. Jälle selline, mida tahaks teistele soovitada, aga ma tean, et minu lemmikud enamasti ei ole teiste lemmikud. Ma siis veidi selgitan, millest ja kuidas kirjutatud, et igaüks saaks ise seisukoha võtta.

Stig Claesson alias Slas suri eelmisel aastal (1928-2008). Ta on kirjutanud õigupoolest teisigi vahvaid asju ja reisikirju, mida mina kahjuks lugenud ei ole. Professor kohe noomis, et kuidas Kes armastab Yngve Frejd? lugemata on jäänud. Juba mitukümmend aastat riiulis oma järge oodanud. Minu riiulis, muide (ja mitukümmend!). Sina maga, mina pesen nõud ei ole sugugi vist tema tähtteos, aga minu jaoks küll. Mulle väga meeldivad vanainimeste veidi sarkastilised, samas suhteliselt kurvad mõtisklused. Sisu kui sellist eriti ei olegi, samas pole tegemist memuaaridega (kuigi autobiograafilisi sugemeid risti-rästi täis). Peategelane, minategelane, on kirjanik, kes on kirjutanud reisikirju ja olnud naistekütt. Samas keerlevad selle raamatu tegevused siiski Stockholmist tükk maad põhja pool kuskil kõrvalises metsas seisva kahe maja ümber, kus elavad kirjanik ja tema naaber, naisterahvas. Kirjutatakse justkui “tänapäevast” (75-aastasena, 2003) ja meenutatakse sündmusi 10 aastat tagasi (siis, kui minategelane sai 65 ja sai teate, et on pensionile arvatud), 1993. Naabrinaise mees on just surnud. Kui minategelast ka oma majas pole ei julge naabrinaine oma majas üksi olla, kardab pimedust. Lõpuks saavad neist mees ja naine (mitte paberil) ja “tänapäeval” (ehk siis 75-aastasena) kaotab kirjanik ka selle naise. Haiguse sümptomid on samad, mis ta enda abikaasal, kes suri 55 aasta vanuses – nimelt on naise tehtud kohv hommikul kehv (tegelikult teisi väikeseid märke ka, aga meeskirjanikuna püüab ta siiski mitte üksikasjadesse laskuda).

See raamat on vananemisest, uute aegadega sobitumisest-mittesobitumisest, külaühiskonna kadumisest (sellest küll vist ainult veidi juttu seoses scenery‘ga – kaks majakest metsas, kuhu ei vii isegi korralikku teed). Tohutult armas raamat. Kuigi samavõrra “igav” kui Laretei nähtavasti (no Laretei ei ole minu arvates igav tegelikult, aga K., sa saad aru, mis ma mõtlen). Samas ei ole Slas sugugi snoob nagu Laretei (minu arust oli Laretei küll snoob, aga positiivselt – oma väärtusest teadlik olles ja täiel rinnal). Lisaks on ta ju ka naljamees. Toon mõned üksikud tsitaat-näited.

Meie tänapäeva ühiskonnas pole sünnis suitsetada ei õues ega toas. Selle asemel tuleb süüa aedvilju või järada õuna. Vanasti anti üks niisugune õun jõuluõhtul, ülejäänud aasta jooksul võisid aga suitsetada nii palju kui tahtsid või endale lubada võisid. Isegi selles suures õllesaalis, suures isegi Stockholmi kohta, oli vaid mõni üksik laud suitsetajaile reserveeritud. Meid oli vähe, kes me nende laudade taga istusime, kaks-kolm naist ja mõned mehed. Kõik olid minuvanused ja küllap nägime kõik välja, nagu oleksime mõnest vanadekodust jalga lasknud. (lk. 10-11, tõlk. ÜlevAaloe).

Ja toon ära veel ainult pika lõputsitaadi. Nimelt on Ida Adriana surnud ja tegelikult valdab minategelast muidugi lein. Aga ta on jätkuvalt sarkastiline.

Üksinduse vastu peab midagi ette võtma.

Ja seepeale kirjutasin ma kosjakuulutuse, loodetavasti makstakse selle eest honorari.

Allakirjutanu, üsna tuntud kirjamees, otsib naist, kes oleks valmis minu majapidamise eest hoolitsema. Nõutav oma auto ja juhiluba. Nõutav on ka, et ta kõnniks, jalalabad väljapoole, tasakaalu pärast. Soovitav, et ta oleks sisserändaja, kelle on sedavõrd vanamoodne kasvatus, et ta oskab kirjutusmasinalinti vahetada. Kandideerija võib rääkida seda keelt, mis talle meeldib, peaasi, et mina sellest aru ei saaks. Kandideerija vanus peab olema tema kodumaa statistiline keskmine. Laiad puusad on plussiks. Õnnetu taust samuti plussiks. Võimetele vastav palk, mille garanteerib Notarius Publicus.

Absoluutne nõue on nõudepesemisoskus. Naine peab olema sügavalt usklik, selleks puhuks, kui patumõtted pähe tulevad. Voodi olemas, samuti elektripliit, kohvimasin ja elektriküte. Elamine üksildases maakohas. Pimedusekartus pole takistuseks, televiisor olemas. Kui must, siis garanteeritud must palk. Kui on esinenud nahavärvi pärast tagakiusamist, siis on seegi plussiks, ma võin tagakiusamist jätkata.

Minu hing on must, äärtel siiski valge, ja seitliga keskel.

Selline on paljude hing, aga see siin on minu oma, ja kellegi teise kehas ta vaevalt end hästi tunneb.

Ma ootan sind, sa must, sa rõõmurohke, kaunis.

Vastus saata märgusõnale: Ole oma õnne sepp.

Minu meelest oli see aus ja usutav. Elame-näeme.

“Kusjuures Inemise kohustused ei ole mitte üles kirjutatud ühessegi usalduse-wäärilisse raamatusse; kui ka sada aastasada mööda saab, torkab ikka silma, et hää oleks, kui oleks teistsugune Eluwiis ja teistugune Kord.

Rahu sulle, Wend.” (lk. 135-136)

This entry was posted in raamat and tagged , , . Bookmark the permalink.

45. Stig Claesson “Sina maga, mina pesen nõud” (LR) on saanud 5 vastust

  1. Kirsti ütles:

    Ma võin öelda, et mulle meeldis! ja tean veel paari, kes selle lugemist nautisid!

  2. halbmaitse ütles:

    Ega’s seepärast tasu muretseda, et sinu maitse Halvamaitsega ei ühildu. “Be yourself, no matter what they say”. Jätka ikka lugemist ja kirjutamist sellest, mis sulle meeldib.

  3. sehkendaja ütles:

    Jajah, mina ütlen ikka, mis mulle meeldib. Lihtsalt ei julge nii julgelt soovitada enam, kuna olen märganud, et sageli minu lemmikud teistele ei meeldi. Ja teiste soovitustega ma olen väga ettevaatlik…

  4. Tante Maria ütles:

    See on imetore raamat. Väga meeldis. Justkui polnudki millestki, aga väga romantiline, kurblik, ilus armas.

  5. Pingback: Stig Claesson „Sina maga, mina pesen nõud“ | nõudmiseni

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s