35. Sergei Dovlatov “Leivatöö” “Võõramaa naine”

Tõesti oli tore üle pika aja võtta raamat ja see ka läbi lugeda. Vahepeal olen mitmega algust teinud, aga keskendumisvõime justkui puudus ja kange uni oli peal. Seetõttu oli Dovlatov kindlasti ka hea algatus, et tal on selline argise-ajakirjandusliku-eluloolise ja ilukirjandusliku stiili mõnus süntees. (Üks pooleliolev raamat on näiteks väga ilusas keeles – ja heas tõlkes 😉 – aga jäi venima ja nüüd ei tea, kas kunagi lõpetan või lepin selle lühikese tutvumisega).

Mis ma ikka oskan öelda. Mulle meeldib Dovlatovi jutustamine. Seal on sellist musta huumorit ja eneseirooniat, mille kohta ta lausa ise Võõramaa naise lõpuosas nendib, et seda tuleb säilitada, ei saa läägeks muutuda – kuigi vahel justkui tahaks emotsionaalseks minna.

Kokkuvõttena: Leivatöö koosneb kahest osast. Esimene on kirjutatud Venemaal (Leningrad 1976) – katsetustest kirjutava inimesena elada ja lõpuks otsusest emigreeruda. Teine pool on kirjutatud New Yorgis vene pagulaskonna seas elades (New York 1984). Rohkem ei olegi öelda – kes Dovlatovi kirjutamisstiili teab, see aimab, kuidas ja millest jutt. Natuke nagu ameeriklastel Vonnegut.

Kolmas osa on nähtavasti eraldiseisev teos ühest emigrandist – Marusjast/Musjast. Siingi on põnevat mõtlemist, lühikesi iseloomulikke episoode, kirjaniku sekkumine juttu jutustajana ja tegelasena. Muuhulgas figureerivad kõik tegelased, kes juba eelmises osas läbi jooksid.

AtkoRemmel kirjutas Ekspressis tutvustuse.

Kirjutamisoskus on mul endiselt nigel, mistõttu paar tsitaati vene pagulaste elust (teine osa Leivatööst):

Meie meelistegevuseks oli siunata ameeriklasi.

Ameeriklased on naiivsed, tundetud, südametud. Ameeriklastega sõprust pidada on võimatu. Viina joovad nad mikroskoopilistes annustes. Samahästi kui hambapastatuubi korkidest…

Maailma probleemid ameeriklasi ei huvita. Nende peamine deviis on: “Võta kõike lihtsalt!” Ei mingit ülemaailmset hingevalu!…

Kui nad tahavad naisest lahutada, lähevad nad juristi jutule. (Selle asemel, et tööl seltsimehele oma hingehäda kurta.) Oma unenägusid räägivad nad psühhoanalüütikutele. (Nagu oleks neil raske keset ööd sõbrale helistada.) Ja samas vaimus edasi.

[—]

Niisugustel puhkusel olin ma enamasti vait. Mulle Ameerika meeldis. Pärast Kaljajevi erijaotuspunkti meeldis mulle absoluutselt kõik. Ja meeldib seniajani.

Ainuke asi, mis on mulle siin absoluutselt vastuvõetamat, on tikud. (Kummalin küll, aga ka tikud võivad olla halvad või head. mida siis veel meist endist rääkida?!) Ülejäänu mulle ja mu naisele enam-vähem sobib. (lk. 104-105, tõlk. JüriOjamaa)

Või siis järgmine lõik:

Minu elust on läbi käinud kolm linna. Esimene oli Leningrad.

[—]

Järgmine linn oli Tallinn. /—/

Tallinn on vertikaalne, introvertne linn. Vaatad gooti torne, aga mõtled iseendast.

[—]

Selle elu kolmandaks linnaks sai New York.

New York on kameeleon. Lai naeratus tema näol asendub kergesti põlgliku grimassiga. New York on lõdvestavalt muretu ja surmlikult ohtlik. Suurejooneliselt helde ja haiglaslikult kitsi. Ta on valmis sind heategudega üle külvama, kuid on võimeline sind hetkegi kõhklemata laostama.

Linna arhitektuur meenutab laste mänguasjade hunnikut. See on nii košmaarne, et saavutab teatud harmoonilisuse.

Tema esteetika on kooskõlas raudteeõnnetusega. Ta eirab kooligeomeetria seadusi. Irvitab maa külgetõmbejõu üle. Toob meelde kolmandajärguliste kubistide lõuendeid.

New York on reaalne. Ta ei ärata põrmugi hingevärinaid, mida tunned muuseumis. Ta on loodud elamiseks, töötamiseks, meelelahutuseks ja hukkumiseks.

Ajaloo mälestusmärke siin ei ole. Olevik, minevik ja tulevik on siis otsekui kolmehobuserakend.

Kui peaks puhkema revolutsioon, siis ei ole siin millelegi tormi joosta. (lk. 110-111)

Mingil põhjusel olen välja jätnud tegelikult väikesed ja humoorikad lõigud (Underwoodi soolodest). Aga lugege ise.

Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to 35. Sergei Dovlatov “Leivatöö” “Võõramaa naine”

  1. Arko ütles:

    Tere,

    Kas keegi on nõus seda raamatut müüma või laenama?

    Tänan.

  2. sehkendaja ütles:

    Minul oli raamatukogu raamat.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s