Kevadel nägin seda raamatut raamatupoes ja jätsin meelde, et laenutaksin raamatukogust. Üllatuslikult oli see sedapuhku isegi riiulis (kuigi süsteem näitas eelnevalt, et välja laenutatud). Kiire lugemine. Väidetavalt on Capote seda sahtlis hoidnud ja kirjutanud juba 19-aastasena. Kokku on pandud järelejäänud märkmete ja paberite põhjal, samuti veidi toimetatuna. Eks see paistab ju välja ka. Aga nagu üks blogija ütleb: “Ent pole hullu, Truman, too merereis on oma lihtsuses ja naiivsuses lummav.”
Seda just alguses – lihtne, naiivne jne. Aga sellegipoolest muutub üha veetlevamaks, kuidas ta siiski juba 19-aastaselt kirjutada oskab ja milline lõpp raamatul on. Alguse põhjal võiks juarvata, et on konkreetsem sündmuste jada – lõpuks läheb meeldivalt fragmentaarseks ja lahendus on … hea. Ootamatu? Ehk.