Fay Weldon “Võõrasema päevik”

Juba kevadel laenutasin selle raamatu, aga lugemiseni ei jõudnud. Suve lõpul võtsin uuesti. Mõlemal korral just seetõttu, et Krista Kaer justkui soovitas ajakirjas Lugu. Mõtlesin, et olgu, lihtsam lugemine ja suvesse sobib. Aga ei sobinud ühti. Küll oli tüütu. Vaheldumisi tütre (Sappho) päevikusissekanded ja tema freudistist ema (Emily) kommentaarid. Nagu  äärmusliku irooninani viidud freudistlikud tõlgendused iga liigutuse, iga unenäo, iga käitumise tõlgendamiseks. Ja siis ema “poiss-sõber” Barnaby, kes on jungiaan ja tõlgendab vastutasuks asju teisipidi. Kes sellise pläma vastu huvi tunneb, miks mitte jälgida. Minu arvates oli lihtsalt tüütu. Ja kahjuks päris pointini ma ei jõudnudki – et Sappho abikaasa Gavini teismeline tütar Isobel nõuab kogu isa tähelepanu ja tegemist on justkui kaasaegse peremustriga vastandina harjumuspärasele… Tüütu. TÜÜTU. Isegi Sappho nimevalik oli väga tüütu ja nõme. Ja Gavini esimene naine oli muidugi Isolde 😦 Krista Kaer pidi seda raamatut kuidagi nimetama, muidu oleks puhtalt lettidele jäänud. Nüüd mõni vbolla ikka loeb. Ja kuskil naisteka foorumis oli keegi lausa kohustuslikuks kirjanduseks pidanud neile, kes abielluvad mehega, kel on juba varasemast teismeline tütar. Igale oma raamat, muidugi.

Rubriigid: raamat, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s