69. Dagmar Raudam “Minu Gruusia”

Järjekordne sarjaraamat. Nüüd võib öelda, et olen siiski mingi osa sarjast juba läbi töötanud. Võin seetõttu üldistada, et ma lähtun nende hindamisel ka paljuski kirjutaja enese isiku sümpaatsusest ja Dagmar Raudam tundus vägagi sümpaatne. Eneseteadlik 40+ naisterahvas, iseseisev, rõõmus – mulle tõesti väga meeldis. Kirjastiil oli ka väga hea ja … no kuidas ma ütlengi? Meeldivalt luuleline või vaheldusrikas. Muidugi tekib kohe huvi Gruusiasse reisida (aga samas ka kartus ja arusaam, et ilma kohapealsete heade tuttavateta ei saaks seal hakkamagi) või mõnel õhtul gruusia restorani minna. Rõdud viinamarjakobarate all… alatine unistus. Ega polegi midagi väga öelda. Mulle meeldis, just autori isiku tõttu). Ja ma usun, et selle itaalia noorteraamatu võiks siiski ka välja anda, mille ta olla tõlkinud, aga mida kirjastused vastu ei võtvat (ja millest selle raamatu idee üldse alguse sai – kontaktist kirjastusega) 🙂

Ahjaa – autor soovitas ka lugeda sealsete eestlastest tudengite blogi (2008/2009), soovitan siis minagi: http://gruusia.blogspot.com/

Jutjuubi üles visatud intervjuud:

Rubriigid: raamat, sildid: , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s