30. Marina Nilsson “Hemmafru 2.0”

Käisin jälle tööreisil ja kasutasin juhust ning ostsin veidi rootsikeelset kirjandust kaasa. Enamasti liigun siiski “pocketite” osakonnas, aga kuna nägin hommikutelevisioonis intervjuud ühe koomiksiautoriga tema äsja ilmunud raamatu teemadel, siis jalutasin sihitult justkui veel ringi, et võimaluse korral see raamat tuvastada või siis midagi muud näha. No ja kuna üks sõber helistas ka, siis jäin sinna teiste riiulite vahele kuidagi kauemaks ja leidsin sellise roosa ja rõõsa raamatukese. Kui pealkiri ei oleks olnud seotud digitaalarenguga, oleks see nähtavasti ka ostmata jäänud. Nüüd aga ostsin. Kusjuures napilt oleks raamatu pealkirjaks saanud Stepford-effekten, mis minusuguse jaoks ei oleks midagi öelnud – tundub, et inspireeritult filmist Stepford Wives. Väljaandjaks… ICA Bokförlag (e. toidukaupluste keti kirjastus).

Edasi liikusin vaikselt ühe väikese inimtühja restoranini südalinnas ja suht kehva tervise tõttu jäin sinna oma eelroa, kohvi ja magustoidu juurde just seda raamatut lugema. Ja purskasin kohatult isegi naerma aeg-ajalt. Eellugu sai nüüd küll nii pikk, et on viimane aeg asuda raamatu enda juurde.

Niisiis on raamat kirjutatud ajakirjaniku poolt suhteliselt lihtsas ja jälgitavas joones, alguses pisut lõbusamalt, lõpuks juba rohkem “populaarteaduslikult” (siia see sõna ei sobi, aga ma kuidagi ei leia muud) vähemate naljakate hüüetega. Nimelt algab kõik sellest, et viimasel ajal on Rootsi ühiskonnas naisi tabanud eriline sisustus- ja küpsetusmaania. Tegelikult ka maania olla hea lapsevanem, omada oma maja linnaservas või suisa maal jms. Naljaga pooleks kirjeldab ta, kuidas ära tunda esimesed tundemärgid sellel muutumise teel enese juures. Nimelt on kirjanik ka ise enda juures märganud südamepõksumise kasvamist, nähes sisustusajakirju, lilleseadekursuse reklaami vms. Ta imestab, kas inimestel on vagiinas kuskil mingi nupp, mis läheb teise asendisse, kui beebi pea sealt möödub – et kõik need pesapunumisinstinktid ja ihad vohama hakkaksid.

Mõnes mõttes on see raamat igati rootsipärane, kuna ta on ju pidevas dialoogis viiekümnendate koduperenaise terminoloogiaga ja seitsmekümnendate naisõiguslaste põlvkonnaga, hämmeldudes pidevalt selle üle, kuidas tänapäeva Rootsis on võimalik, et me siiski justkui tahakski vahel koduperenaised olla, kodu kaunistada, süüa teha, peeneid lõunaid serveerida ja ise riideid kududa. Meile siin Eestis ei tundu see kõik sugugi imestamisväärne, kuna meie naiste suurem vabadus saabus kätte ilma võitluseta – ja kõik ei saa seda sugugi mitte nautida ka. (Aga põnev lugemine kindlasti teatud ringkondades.) Kasvõi soov olla imehea lapsevanem, midagi lapsega koos peale hakata, mis lõpeb alati närvis ema ja karjuva lapsega, kes ei saa mäkerdada ja pläkerdada piisavalt oma tahtmise järgi (raamatu kirjutamise hetkel oli ta enda laps vist 2-ne).

Tegelikult refereerib autor mitmeid teaduslike uurimusi õnnelikkusest, koduperenaistest, meeste-naiste tööjaotusest jms. Kuid ta teeb seda alati põnevalt ja iseenda perspektiivist. Koristamispeatükis on mehe ja naise kooskoristamine paras naljanumber ja samas tunned stressis koristajas enda igati ära – see kõik on niivõrd lõbusalt ja eneseirooniliselt edasi antud. Arutletud, kas asjal on jumet seoses tõelise sisima tahtmisega või peidavad need tegevused mingeid muid probleeme.

Tagatipuks kiikasin sisse ka raamatu ümbrisel viidatud blogisse – http://borderlinehemmafrun.blogspot.com/ – kust selgub, et tema huvi teema vastu on püsiv ja ta tunnistab endiselt ka enda äärmiselt kõrget huvi sisustusteemade ja toiduteemade vastu. Tegelikult ei tee ta neid huvisid sugugi mitte maha, vaid püüabki jälile saada, kas tegemist on ajastumärgiga, millisega sel juhul ja võtab suht kriitiliselt ka kokku, milline vastutus tänapäeva naisel siiski lasub – meestega võrdväärne karjäär, aga ka kodutööd, lapsed ja igast uksest ja aknast sissepressiv pilt ideaalsest sisustusest, puhtast kraanikausist, õigetest kasvatusmeetoditest, sobivatest lilleseadetest, lauanõudest jms. Refereeritud oli ka psühholoogide ja psühhiaatrite töid.

Rootsi keeles lugejatele soovitan kindlasti. (Skriet fran kärnfamiljen ilmus mõni aeg varem, pidada puudutama just samu teemasid ja refereerima samu uuringuid. Selle üks autoritest võtab teema ka oma blogis üles ja kommentaarides suhtlevad ka selle raamatu autoriga. Hea näide – sellise pealkirjaga raamat poleks pooltki sedasi silma hakanud).

Veel:

Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s