43. Yann Martel “Beatrice and Virgil”

Selle raamatu võtsin raamatukogust juba ammu aega tagasi. Olen vist koguni 5 korda pikendanud. Mõnega lihtsalt juhtub nii. Esmaspäeval aga, kui kõik teised raamatud tagasi viisin, olin siiski jätkanud selle raamatu lugemist ja võtsin ka maale kaasa. Lugesin läbi. (Üks päris hea kokkuvõte on The Globe and Mailis – siin on justkui olulised asjad välja toodud, mitte nagu mul endal allpool – takerdun pisiasjadesse. Nagu alati.)

Täiesti omamoodi raamat (see, et lugemine seisis, ei olene raamatust, vaid sageli sellest, millised teised raamatud vahepeal kätte juhtuvad ja millised kaasas on). Jutustamisstiil on hea. Alguse lugesin väga ammu, aga minu mäletamist mööda tahtis peategelane, varasemate raamatute tõttu kuulsaks saanud Henry, välja anda üht raamatut. Esiteks sellist, mida saaks lugeda mõlematpidi (flipbook), teiseks oleks teemaks Holokaust. Kirjastajad ja teised mingil kohtumisel (ajaloolane?) kinnitasid, et sellist raamatut ei ole mõtet välja anda ja üldse, milleks siis jälle Holokaustist kirjutada – seda ei tohiks nii “estetiseerida” (mis sõna?). Vms. Ja kirjanik tõmbus tagasi ning jätkas elu kuskil võõras linnas koos oma naisega. Käis baarileti taga tööl. Osales näiteringi töös. Jne. Aga enam ei kirjutanud – rohkem kui vastuseid oma lugejatele, mis kirjastuste kaudu temani jõudsid. Kuniks saabus üks kiri teiselt Henrylt – seal sees oli Flaubert’i juttThe Legend of Saint Julian Hospitator” ja (ava)stseen näidendist “Beatrice and Virgil” – nähtavasti kirjutaja enda kirjutatud. Lõpuks on kirjas, et “vajan teie abi.”

Muidugi esialgu on kummaline lugeda tsitaate Flaubert’i loost. Põhimõtteliselt Henry loeb selle läbi ja kogu lugu on antud edasi vahepealsete kokkuvõtet ja punktiiridega. See räägib poisist, kes hakkas küttima ja see sai talle suureks kireks. Loomade tapmine. Kuniks mängu tuleb üks hirvesokk, kelle ta tapab. Emahirv vallandab karje ja Julian tapab ka tema. Hirvesokk aga ei ole veel surnud, tuleb Julianile lähedale ja neab ta ära – kunagi tapvat ta veel oma isa ja ema. Mispeale Julian jätab küttimise ja alustab uut elu. Siiski tapab ta eksituse tõttu kord oma vanemad, arvates, et voodis on ta oma naine ja armuke. Nojah, ta saab ikka miskitmoodi siis õndsaks ja kõik andestatakse. Kummaline on aga see, et kirjasaatja on kollasega märgistanud just kõik erinevad loomade tapmised, kuigi nendel eraldivõetuna ei ole mingit erilist tähtsust. Henry on ise kirjutanud raamatu, mille tegelasteks on loomad – esialgu arvab, et äkki seetõttu.

Siis aga lugu Beatrice ja Virgil, või peaks ehk eestikeeli ütlema Vergilius. Mõlemad nimed viitavad Dantele. Tegemist on niisiis näidendiga. Dialoog käib selle kohta, et Beatrice ei ole kunagi elus pirni maitsnud ega näinud ja Vergilius püüab talle selgitada, kuidas vili maitseb ja välja näeb. Päris kena. Henry kirjutab mingi vastuse ja, kuna sedapuhku oli kiri küll ringiga tulnud kuid temaga samast linnast, mõtleb aadressi ise üles otsida. Kummaliselt kõrvaltänavalt leiab ta sellelt aadressilt hoopis taksidermisti – mehe, kes teeb topiseid. Esialgu tundub, et ta saab sellest Flaubert’i jutust ja allakriipsutustest aru, aga selgub, et mees on igasuguse vägivalla vastu, mis loomadele tehakse. Seetõttu on ta püüdnud taksidermiat arendada. See taksidermist on tegelikult väga kummaline vanamees, ümbruskonna inimesed peavad teda hulluks. Henry hakkab tal aga tihti külas käima – kuidagi juhtub nii.

Nimelt loeb taksidermist talle ette erinevaid kohti oma näidendist. Selgub, et Beatrice ja Vergilius on tegelikult vastavalt eesel ja möiraahv – ühed tegelased, kes on töötoas topisteks tehtud ja kelle elu taksidermist tahaks igavikustada. Henry tahaks meeleldi ise lugeda, aga miskipärast loeb vanamees siiski ise ette, erinevaid jupikesi. Henryl on raske tervikpilti saada. Oma rasedale naisele ütleb Henry, et tal on tunne, et näidend räägib holokaustist, aga naine tõrjub kõik taolised mõtted kõrvale ja ütleb, et Henry jaoks on vist kõik holokaustist. Igatahes on Henry jaoks kogu aeg mõistmatu, et millises osas ta siis kirjutajale abi pidi pakkuma – esialgu tundub talle, et kirjelduste osas. Ta saab koju kaasa vanaaegse maki ahvi möirgega (howl), mis on niivõrd õudne, et kirjanikuga kaasaskäiv koer enamasti seda kuuldes täiesti segi läheb.

Nojah, igatahes ajapikku siis muutub Henry arvamus sellest (see muutub iga natukese aja tagant ja ses suhtes on lugemine ka põnev – justkui järjestikused astumised uutele tasanditele), mida taksidermist temast tahab, ta kujutab siiski ette, et see peab midagi kirjanduslikku olema. Ja viitab kogu aeg sellele, et tegevust ei toimu, midagi ei juhtu, tegelaskujud ei arene jms. Kuniks selgub, et tegemist ongi siiski holokausti allegooriaga ja sellega, kuidas need kaks õnnetut looma peale piinamisi püüavad asu leida, millele mõelda, kuidas normaalsed püsida. Ma päris lõppu siis ära ei räägi, see võibolla annab siis mingi võimaluse kõike endatahtsi tõlgendada. Lõpp on just sama vastik, kui holokaustile mõtlemine peakski olema.

Kummaliselt tugev raamat oli. Kummaliselt – algul oli sutsu õudne (nägin isegi õudusunenägu peale esimest külaskäiku taksidermisti poole). Eks aimata oli, et tegelikult käibki jutt holokaustist, aga kuidasmoodi, kes see kirjutaja ise on olnud (kummal poolel), jms. Pealegi – möiraahv ja eesel. Apuleiuse Kuldne eesel on kindlasti mängus. Dante Jumalik komöödia. Kõik see pakub erinevaid võimalusi asja näha.

Huvitav on aga see, et kriitika on negatiivne. Kõiksugu asju heidetakse ette. (Life of Pi sai ju Bookeri auhinna – mäletan, et kunagi asusin ka seda lugema ja sinnapaika ta jäi. Tegelased olid loomad :)). Näiteks toob Edward Champion välja konkreetsed puudused, mis raamatul olla. Michiko Kakutani kirjutab NY Timesis ka kuidagi ebalevalt. James Lasdun Guardianis samuti – et olla närviline ja ebakindel raamat. Newsweek on veidi neutraalsem.

Rubriigid: raamat, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to 43. Yann Martel “Beatrice and Virgil”

  1. Pingback: Eesli ja möiraahvi odüsseia « Never judge a book by its movie

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s