58. Aili Paju “Need päevad on minu”

Valisin suhteliselt kiiruga, milline raamat reisile kaasa võtta – et ei kaaluks palju ja oleks loodetavalt vastava meelsusega. Poole lugemise pealt avastasin (õigupoolest meenus), et mu enda raamat – olin allahinnatult RahvaRaamatust hiljaaegu ostnud. Nüüd, raamatu läbi lugenuna, võin öelda, et ma ei kahetse oma ostu – just täpselt midagi sellist ma lootsin ja saingi.

Nüüd tulebki muidugi hoiatada, et nähtavasti on inimesed väga erinevad ja see, mis mulle selle raamatu juures meeldib, võib paljudele tunduda kas igav või vastumeelne. Ma isegi pean tunnistama, et lõpp vajus nagu veidike ära. Esimese otsaga oli aga nii sümpaatne algus tehtud, et see ebaühtlane lõpp enam ei häirinudki.

Raamat koosneb kahest osast – jaotatud kahte ossa. Esimese osa nimi on “Linavästrik ja teised mu lähedased“, teise nimi “Kotkas, mu päevade suvi“. Sisuliselt on jaotumine teistsugune – kaasajaga vahelduvad mälestused ülikoolis õppimise ja hiljem töötamise ajast. Mulle oli Alveri-raamatu lugemisest teada, et Aili Paju lahkus ülikoolist, olles kaitsnud tolleaegset doktorikraadi ja praktiseerinud ka arstina. Samas ei saanud ma vist täpselt teada, miks see juhtus ja kuidas – ega siingi otseselt vist öeldud ei ole (kuigi nähtavasti rohkem). Kõiki inimesi, kellega ta on head koostööd teinud ja keda ta kiidab, on nimetatud nimepidi (ühe suhtes arvamus vist lõpuks langeb, aga austus ju samas mitte päris). Teisi on nimetatud üldnimetusega – eks asjaga seotud inimesed siis teavad, minusugune mitte. Seega kedagi laimatud ju ei ole. Need mälestustega seotud memuaarid olid algul tõesti huvitavad, hiljem hakkas sekka segama juba asju, mis ei haakunud selle raamatu stiiliga ja olid kuidagi allapoole selle taset. Ma saan aru, et talle nt. meeldis Margaret Thatcher, aga see ülistuslaul lihtsalt ei sobinud sinna. Teiseks oli allapoole selle raamatu taset ka hinnangute andmine praeguse aja Eesti poliitikale ja poliitikutele – loomulikult on igal inimesel õigus oma arvamusele, aga see rikkus justkui üldist leplikku tonaalsust.

Sedapalju siis negatiivsest. Muus osas jagub minul küll ainult kiidusõnu (aga rõhutan – olen teadlik, et selle raamatu puhul võib mul väga paljudest inimestest maitse erineda). Nimelt räägib ta sellest, kuidas ta veedab aega maal oma ajahambast puretud vana tare juures ja jälgib lindude elu. See on nii põnev, samas tekivad ju silme ette looduspildid, mis on rahustavad ja ilusad. Need lood lindudega on aga tõesti paeluvad! Ma ei oleks elu sees uskunud, et mina sellist asja kunagi loen ja veel naudin ka. Kuidas linnud solvuvad või tulevad vahekohtunikku otsima, kuidas nad kirjanikku testivad, kuidas usaldust avaldavad jms.

Kirjutasin isegi välja mõned leheküljed, et paar tsitaati panna, aga tundub, et kontekstiväliselt tunduvad need veidi üleolevad, targutavad jms. Parem mitte. Siiski üksainus, mis tundub kontekstiväliselt veidi ufo, aga siiski:

/…/ kõike elavat seob miski, mida sobiks nimetada Ühendteadvuseks. Avastasin, et kõigi elusrakkude tegevust ühendab ja reguleerib see ürgne side. Jõud, mis tegutsevad nii taimemahlas kui inimese veres, on ühtemoodi Ühendteadvuse kontrolli all. Ühendteadvusega tihedalt seotud rakud käituvad alati intelligentselt, täidavad korralikult neile etteantud ülesandeid. Ent tarvitseb inimesel oma maises hoolimatuses, nõrkuses või teadmatuses neid seadusi ignoreerida, hakkab see side lõtvuma. Ühendteadvuse kontrolli alt väljunud rakud muutuvad jõhkraks, hakkavad omavolitsema, tegutsema korratult, omapäi. Siis võib isegi üks naermata jäänud naer ja nutmata jäänud nutt põhjustada kehas suuri pingeid.

Kuid kõik, mis on väljunud kontrolli alt, nõuab eriliselt palju energiat. Suurim probleem ongi see, kust saada energiat selleks, et pöörduda tagasi tervise teele. Kui seda ei leita, algab inimkeha kiirenev tagasipöördumine kaosesse, olematusse.

Seda vahepealset seisundit, kui arstid üritavad meeleheitlikult kaost pidurdada, midagi remontida ja endisesse vormi tagasi nihutada, on ühiskonnas hakatud nimetama haiguseks. (lk. 142)

Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s