31. Camilla Läckberg “Jutlustaja”

Tõtt-öelda ma ei saagi aru, mida mõtles Sigrid Kõiv, kui Postimehes Läckbergi raamatutest kirjutas. Et olla nii head. Jääprintsess oli väga hästi tõlgitud, aga siin juba lohakamalt, toimetatud lohakamalt, trükivigu ka sees. Lugu oli aga palju võikam ja mõttetum, kui Jääprintsessis. Pealkirigi juba annab põhimõtteliselt teada, milles asi. Eelmises raamatus hakkas kirjanikupreili veidi asja uurima, lõpetuseks sai neist politseinikuga paar. Seekord ootasid nad juba oma esimest last ja kogu see seep jäi olemata. Noor politseinik Martin Molin hakanuks justkui Piaga reisibüroost liini ajama, aga seda seepi ka ei kirjutatudki edasi. Lisaks on mõistmatu, miks keegi kunagi jälgi ei aja sõna otseses mõttes, koertega näiteks, autojälgedega, miks ei uurita autode sisemusi… Miks kahtlusalustele ei korraldata varitsusi. Võib-olla olen ka rikutud nähtud seepidest ja loetud raamatutest…

Kokkuvõtteks – väga mõttetu raamat ja ma ei soovitaks oma aega raisata selle peale.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s