31. Camilla Läckberg “Jutlustaja”

Tõtt-öelda ma ei saagi aru, mida mõtles Sigrid Kõiv, kui Postimehes Läckbergi raamatutest kirjutas. Et olla nii head. Jääprintsess oli väga hästi tõlgitud, aga siin juba lohakamalt, toimetatud lohakamalt, trükivigu ka sees. Lugu oli aga palju võikam ja mõttetum, kui Jääprintsessis. Pealkirigi juba annab põhimõtteliselt teada, milles asi. Eelmises raamatus hakkas kirjanikupreili veidi asja uurima, lõpetuseks sai neist politseinikuga paar. Seekord ootasid nad juba oma esimest last ja kogu see seep jäi olemata. Noor politseinik Martin Molin hakanuks justkui Piaga reisibüroost liini ajama, aga seda seepi ka ei kirjutatudki edasi. Lisaks on mõistmatu, miks keegi kunagi jälgi ei aja sõna otseses mõttes, koertega näiteks, autojälgedega, miks ei uurita autode sisemusi… Miks kahtlusalustele ei korraldata varitsusi. Võib-olla olen ka rikutud nähtud seepidest ja loetud raamatutest…

Kokkuvõtteks – väga mõttetu raamat ja ma ei soovitaks oma aega raisata selle peale.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s