46. Okas/Käbi “Armastus. Tuneesia”

Okas-KäbiNägin seda raamatut juhtumisi raamatukogu avariiulil ja ei saanud loomulikult laenutamata jätta. Vana armastuse pärast Laretei raamatute vastu. Tegelikult tundus mulle juba Ludus tonalise puhul, et endine teravus või voolavus hakkas kaduma, järele jäid fragmendid endisest hiilgusest. Nüüd on lugu samamoodi, võiks öelda, et isegi… kuidagi piinlikuks hakkab kiskuma 🙂 Mulle väga meeldib, kui ta räägib muusikast, muusikute elust, kultuurist … ja vahelduseks mõnest armuloost. Enamasti on ta ju keskendunud ühele armuloole ühe raamatu vältel. Nüüd oli tegemist lühijuttudega, milledest pikim oli “Tuneesia” ja kogu jutt tema toonastest armukestest oli justkui natuke liiane. Mõnes mõttes on see sümboolne – kaks vanainimest on kokku seotud ühte raamatusse. Okase seniavaldamata miniatuurid kujutavad vist küll eranditult naisi (ja rindu), Käbi Laretei novellidest ei puudunud kordagi erinevad lühikesed armulood (sedapuhku minimaalse lisandiga muu kohta, mis minule huvi pakuks). Nagu raamatu koostaja on tutvustuses väljendunud:

Raamatus „Okas ja Käbi” sisalduvat on lihtsate sõnadega võimatu kirjeldada. Sestap seda ei teegi. Siin nähtavat ja loetavat võiks ehk iseloomustada järgmiselt – ekspressiivsed impressioonid pildis ja sõnas. Nad on samasse ajastusse kuuluvad, ent erinevas elukeskkonnas kujunenud loojad – muusikust kirjanik Käbi Laretei ja kunstnik Evald Okas. Ent olenemata oma ainupärasest ja võrreldamatult erinevast keelest on nad neis miniatuursetes sõnumites hämmastavalt ühesugusel sagedusel. Olles aukartustäratavalt kõrges eas väljendavad nad erootilisi mõtteid, unistusi, lootusi, fantaasiaid nooruslikult, avalalt, siiralt ja ehk veidi naiivseltki. Tehes seda jõuliselt ja häbenemata. Naudinguga. Jah. Küll nemad juba teavad, kuidas need asjad siin elus on. Olenemata ajastust ja ajast. ––Laine Randjärv, raamatu koostaja

Põhimõtteliselt on see ilus raamat, esteetilise elamuse osas. Kujundus on ju imeline. Sedapuhku ei ole Laretei teksti rootsi keelest tõlgitud, küll aga on kirjas toimetajate nimed (ehk mh tema tavapärane tõlkija Anu Saluäär) – seega nähtavasti ei lubatud seekord teksti täiesti ümber teha, väliseesti kõnepruuk kõlab läbi, kuigi veidi paremas vormis kui Eksiilis (kus oli transkribeeritud intervjuust). Huvitav on aga see, et kahe novelli pealkirjad on näiteks vahetusse läinud – “Punased kingad” ja “Enne kontserti”.

Sisuliselt ei anna seekordne Käbi tekst enam midagi tema senikirjutatule juurde, pigem kordab seda ja halvemat poolt sellest. Samas – mõelgem pealkirjale – ühelt ees-, teiselt perekonnanimi. Kokku Käbi ja Okas. Võinuks ka mõne vana kännu leida? 😉 (Nali, ärge pange pahaks).

Kirjastajalt:
Evald Okase impressioonid on valminud tema viimastel eluaastatel.
Käbi Laretei novell „Tuneesia” (esialgse pealkirjaga „Tuneesia päevik”) on kirjutatud aastatel 2010–2011.
Nii Okase visandid kui ka Laretei novell avaldatakse esimest korda siinses raamatus.

Advertisements
Rubriigid: ilus, raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s