19. Siri Hustvedt “Meesteta suvi”

HustvedtSee on omamoodi mõtisklusraamat (e-raamatuna). Mees teeb peale 30-aastast abielu endast kakskümmend aastat noorema naisega kõrvalehüppe, minategelasest abikaasa satub närvidega haiglasse ja siis kolib suveks ning kosumiseks väikelinna, kus hooldekodus/vanadekodus elab tema ema. Minategelane hakkab noortele 13-aastastele (7 tüdrukut) andma luulekursust, suhtleb ema sõbrannadega, kes järgemööda ära vajuvad/surevad, suhtleb noore perega kõrvalmajas (üürib maja nimelt) ja mõtiskleb naise rolli üle üldisemalt. Vahel toob sisse ka soouurimusi, kommenteerib neid. Suhe tütrega. Lõpetuseks naaseb kahetsev mees. Ei saa öelda, et väga põnev lugemine oleks, aga just mõtisklev ja kindlasti sobilik mingis teatud hingeseisundis. Pigem keskealistele ja vanematele naistele (pean siinkohal ennast ka juba keskealiseks, eksole). Kirjutaks isegi kolm tsitaati välja. Esimene on omakorda tsitaat:

Abiellumise tavapärane käik on järgmine. Noormees ja neid tutvuvad juhuse läbi või tuuakse kunskopi abil kokku, nad vahetavad pilke, jagavad vastastikku viisakusi, lähevad koju ja hakkavad teineteisest unistama. Kuna neil pole suurt millegagi tähelepanu kõrvale juhtida või mõtteid mitmekesistada, tunnevad nad lahus olles rahutust ning järeldavad seetõttu, et koos saavad nad olema õnnelikud. Nad naituvad ja avastavad, mida varem oli varjanud ei miski muu kui priitahtlik pimedus; nad kulutavad elu nägelustega ära ja süüdistavad loodust julmuses. (lk. 108, väidetavalt “Rassela” (?), tõlk. Triin Tael)

Tegelikult peetaksegi tänapäeval ilukirjanduse lugemist naiste tegevuseks. Paljud naised loevad ilukirjandust. Enamik mehi ei loe. Naised loevad ilukirjandust, mis on naiste ja meeste kirjutatud. Enamik mehi ei loe. Kui mees avab romaani, meeldib talle, kui kaane peal on mehenimi; see on kuidagiviisi julgustav. Iial ei või teada, mis võib nende välissuguelunditega juhtuda, kui sukelduda kujuteldavatesse tegevustesse, mille on kokku keetnud keegi, kelle raam asub seespool. Veelgi enam, meestele meeldib ilukirjanduse unarusse jätmisega uhkeldada: “Ma ei loe ilukirjandust, aga mu naine loeb.” Paistab, et tänapäeva kirjanduslikust kujutlusvõimest hoovab selgesti eristatavalt naiselikku lõhna. (lk. 136)

Valner Valme pole kuigi heal arvamusel Postimehes, aga ta ei ole ka sihtrühm ja seega mõistetav, nii vägev see teos ju ei olnud, et võiks ka mehi kõnetada. Mari Peegel naislugejana EPLis on siiski positiivsem. PeeterHelme Klassikaraadios.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

One Response to 19. Siri Hustvedt “Meesteta suvi”

  1. Pingback: Siri Hustvedt “meesteta suvi” | nõudmiseni

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s