33. Khaled Hosseini “Ja mägedelt kajas vastu”

HosseiniRaamatukokku sattudes lebas see raamat lihtsalt laual (olemas ka e-raamatuna), oli just toodud ja registreeritud, isegi järjekorda ei olnud veel. Ma olen Hosseini eelmiseid raamatuid veidi peljanud, kuigi kõik kiidavad. Lohejooksja puhul jäin juba alguses ühe lapsevägistamise juures pidama. See lugu aga ei tõotanud väga vägivaldseid stseene, laenutasin ja lugesin. Ja olen rahul.

Eriti võimas, küll väga kurb, aga samas ääretult soe on raamatu algus – Abdullah ja Pari, õde-venda, lahutatakse teineteisest. Samas on see viis, kuidas nende kiindumust kirjeldatakse, niivõrd hingematvalt armas, et seetõttu juba loedki edasi. Edasi selgub, et raamat koosneb lugudest, kus peategelasteks on erinevad tegelased – kõik on mingitpidi kuskilt seotud, aga sellegipoolest jutustatakse edasi teisi lugusid, teisi aegu, teisi kohti, mitte enam Abe ja Pari oma. (Kuigi selleni jõutakse taas lõpus).

Kõik saab alguse Afganistanis 1954. aasta paiku. Edasi jutustatakse Pari ja Abe kasuema lugu. Hiljem Nabi, Pari, Adel’i lood, teiste lugusid väljaspool Afganistani, mis keerlevad sellegipoolest Afganistani või nende perede ümber. Samas ei jutustata Afganistanist või selle ajaloost, see on taustaks, vaid inimestest. Kõige rohkem ehk aga inimesevahelistest sidemetest, sugulussidemetest, juurtest ja mõnevõrra nende otsimisest. Alatooniks aga siiski armastus sugulaste vastu.

Kaarel Kressa EPLis.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s