35. Anne Brontë “Wildfelli härrastemaja rentnik”

bronteNägin ühes blogis sissekannet selle raamatu kohta ja üllatuslikult jõudiski just nüüd raamatukogust lugemiseks. Tore, vanaaegne, telliskivi, kohe mõnus kätte võtta… Tegelikult tore algatus, et keegi võtab tänapäeval tõlkida ja välja anda sellise vana raamatu, mõnes mõttes siiski klassiku. Tõlge oli ju tore, kuigi toimetamine oli tänapäevane, vigu ikka sees ja viidetega mingi jant.

Mis ma oskan kosta? Pikalt polegi mõtet rääkida. Raamatu tõlkija on oma järelsõnas ka rõhutanud, et tänapäeva lugejale maalib see silme ette just samad maastikud nagu Südameasja seerias, ainult et ca 200 aastat varem. Teiseks on see jutustamisstiil tore ja arhailine. Sellegipoolest hakkas see noore neitsi hala ja targutus ikka vägagi närvidele käima. Ses suhtes pean ikka ütlema, et Charlotte’i Jane Eyre oli igati väärt teos, Emily Vihurimäe jäi minu hinnangul ikkagi alla. Ja Anne’i Agnes Grey‘d olen küll lugenud, aga enam ei mäleta. Käesolev romaan on aga siiski suhteliselt venitatud, sündmustevaene ja liiga õhkav. Muidugi ei maksa unustada, et Anne oli 29, kui suri, Emily 30. Charlotte olla elanud kõrgema vanuseni – 39! Seega on isegi märkimisväärne, et nii noored inimesed nii mahukaid teoseid on suutnud luua.

Raamatu eessõna pani ka kulmu kergitama – olla see ju välja antud esmalt Acton Belli nime all ja selles, kolmanda trüki eessõnas asub autor justkui kaitsesse: olla väidetud, et raamatu autor on naine! “Mis vahet seal on?” Ilmselgelt on tegemist naiskirjutusega, kusjuures siin märgitakse raamatu algul lausa sõna-sõnalt, et “usu mind, nii see just oli” – naisautorite sagedane häda. Lisaks kumas läbi, justkui oleks tegemist eluvõõra noore neiuga….

Romaan koosneb justkui kirjast minategelase õemehele (see selgub alles lõpus, et tegemist on õemehega). Samas esimene ja kolmas raamat on minategelase jutustus, keskmine osa aga Heleni päevik ehk tagasivaade hoopis tema taustale ja juhtumistele. Seetõttu võib öelda, et nende osade “naabrid” lähevad parasjagu segi lugedes, kuna kõikidel on kuskil mingid tuttavad ja tuleb justkui meeles pidada, et tegemist on vähemalt esialgu kahe erineva looga.

No ma ka ei tea. Noortele preilidele lugemiseks ehk kõlbaks, seda enam, et just sellistele näib see romantiline armastusromaan olevat kirjutatud. Endiselt võin rõhutada, et üllatuslik ja sümpaatne, et tänapäeval selline telliskivi on võetud tõlkida ja välja anda. Ses suhtes tänud! (Kirjastus Jumalikud Ilmutused, Klassika sari).

Järjejutuna raadiost.

BBC seeria (kuigi vaadata saab vist ainult youtube’ist otse, mitte siit):

This entry was posted in raamat and tagged . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s