Ben Okri “Jumalaid hämmastades”

Ben OkriMa ei lugenud seda raamatut ikka päris läbi. Sama juhtus kunagi Näljutatud tee lugemisega – toona olin juba üle 220 lk lugenud, kui ikka ära väsitas. See raamat on veidi sarnane, vähemalt alguses (aga samas on see kokku ainult vaevu 143 lk, seega kindlasti kergem lugeda, kui on huvi). Muinasjutuline kirjeldamine, muinasjutt, ilus. Tsiteerin algusest:

“Kus see paik asub?”

“Sel pole nime. Me ei usu nimedesse. Nimedel on kombeks asju ära kustutada.”

“Ma ei saa aru.”

“Kui sa millelegi nime annad, lakkab ta sinu jaoks olemas. Kõik sureb, sedamööda kui me talle nime anname. Ja ma räägin üksnes sellest saarest siin. Teiste paikade kohta ei tea ma kõnelda.”

“Ja mida te siis teete, kui te ei taha, et asjad lakkaksid olemast?

“Me mõtleme neist. Me elame neis. Ja laseme neil meis elada. Sa pärid palju – ent kui on nõnda palju seda, mis sulle huvi pakub, siis miks ei võiks sa siia jääda, meiega elada ja meie saladusi tundma õppida?” (lk. 12, tõlk. Mathura)

No ja siis edasi allegooriliselt elutarkusest, muinasjutuliselt.

This entry was posted in raamat and tagged . Bookmark the permalink.

Ben Okri “Jumalaid hämmastades” on saanud ühe vastuse

  1. triin ütles:

    mulle Näljutatud tee meeldis isegi väga, aga see ei meeldinud üldse. Jätsin ka lõpetamata. Kohe närvi ajas🙂.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s