44. Alexander Söderberg “Andaluusia sõber. Sophie Brinkmanni triloogia. Esimene raamat”

SöderbergMillalgi kirjutasin ka selle raamatu pealkirja üles ja mõtlesin, et kuivõrd tegemist mingi uue bestselleriga, siis oleks tark kursis olla. (Olemas ka e-raamatuna). Kui raamatukogust kätte sain, selgus lausa, et 7 päeva laenutus. Kuivõrd sel nädalal rohkem aega lugeda ei ole, siis võtsin kätte ja lugesin eile siiski läbi – ja mul ei ole muud öelda kui et see tulebki ühe jutiga läbi lugeda, muidu võib tüütuse kätte surra. Tüütu ja mõttetu põnevusromaan, vabandage väljenduse eest. Mingi maffiameeste sõda käib, küll tulistatakse laeval, küll tagaruumides, küll summutiga, küll ilma, lavastatakse enesetappusid (no kui ma nüüd väga täpselt lugema hakkasin, siis vist päris 10 laipa kohe ei meenunud, aga koos läbipekstutega kindlasti suisa rohkemgi). Kriminaalpolitsei on sama õudne asutus kui maffiagi – kui mitte hullem. Pole mitte ühtegi asja, mis võiks selle raamatu puhul nagu meeldida – mingi liin, mingi tegelane, mingi kirjeldus, mingi kompositsioonielement – ei midagi. 400 lehekülge jaburat põnevuse ülalhoidmist – et kogu aeg midagi sünniks! Kuigi reaalselt ei sünni mitte kui midagi ja kõik inimesed peale nimitegelase (Sophie ja tema poja) on põhimõtteliselt kaabakad. No ja maffiamehed, tundub raamatu lõpu moraali järgi, on ka ikkagi toredad🙂. Tegevus toimub küll põhiliselt Stockholmis, aga vahepeal pole mingit muret hüpata Paraguaisse või siis sõita autoga kibekähku Saksamaale või siis Taani. Marbella kandis (no kus siis veel?) elab maffiamehe isa-mafioosnik (lõpus on keegi ka tema siiski ära tapnud). Kapid, kes aitavad asju ajada ja kellel on tugev “tšentšeenide ja Afganistaani sõja taust” (mis taust siis veel?) on venelased. Kohati ka jugoslaavlased – neil ju ka mingi sõda oli, onju, siis võiksid olla karastatud poolearulised robotid? Või siis üks saksa kulturist-musklimees, homo pealekauba (no see saab paar korda kuuli ka). Lõpetuseks jääb üks peategelastest koomasse (üks ratastooli), seega lootus on vist triloogia järgmised kaks osa ka mingit jaburdust lugeda. Mina passin.

This entry was posted in raamat and tagged , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s