1. Rita Ahonen “Minu Stockholm. Vanniga merel”

minu-stockholm-vanniga-merelIlmselgelt olin määratud olema selle raamatu kindel lugeja, muud võimalust poleks ju olnudki. Ja mitte nii ettearvatavalt – aga olin kirjutajaga ka nii ühel nõul, et tore, et keegi kõik selle on kirja pannud. Vahel nagu ei meenugi, miks ma seal olles nii kindel olen, et ma eluilmas seal elada ei saaks – mälestused ju ainult head, mälupildid loodusest, Stockholmist, tuttavatest ja sõpradest. Loed neid ridu ja see kõik meenub korrapealt – see nende viisakus, aga võimetus mõelda väljaspool kasti, see pidev virisemine kõige üle, see võimetus vastutust võtta ja kuni viimse tilgani demokraatlikult kõige läbiarutamine, nii et lõpuks ei jää keegi millegi eest vastutama ja oleks hea, kui aru saaks, kas keegi pidi midagi tegema ka. Loed ja loed ja imestad samas, et see inimene siiski päev-päevalt seal elada suudab. Toredad eestlased on samas Rootsis elamise puhul eluline vajadus – siis on nagu toredad inimesed ja enamvähem sõbralik ümbruskond (ses mõttes, et keegi möödakäija niisama ei nähva ja inimesed püüavad olla abivalmid, kuigi kohati on nad nii saamatud). Lõpuks 190ndal leheküljel võtab kirjutaja siiski kokku ka selle hea, mis Rootsis on – ka sellele kirjutan kahe käega alla. Eriti tore on muidugi Rootsi mutta kukkunud haridussüsteemi ja uue kooli loomise ja tingimuste kõrvuti kirjeldamine (raamat ilmus ju siiski veidi enne viimaste PISA-tulemuste avaldamist). Veidikenegi tervet mõistust! (See on Eesti puhul tore, et kõige selle vingumise, nähvamise, hirmsate naabrite ja pingete kõrval töökohtadel on mingi väga põhiline või basaalne terve mõistus siiski säilinud. Eesti elu üle vingujad peaks sellele kindlasti rohkem mõtlema – meie üks lähimaid naabermaid, Rootsi, on nii kapitaalselt erinev ja nii kapitaalselt tervest mõistusest kaugenenud, et tegelikult on see hirmuäratav. S.t. just masside tasandil – helgeid päid on neil kindlasti arvuliselt kordades rohkem kui meil, aga see on siis ka tingitud rahvaarvude erinevusest. Aga see oli nüüd teemast mööda ja emotsionaalne lahvatus).

Tegelikult võikski öelda, et see raamat ei ole kirjutatud klassikalises mõttes neile, keda huvitab Stockholm. Pigem on see mõeldud kõikidele neile, kes on Rootsis elanud ja leiavad äratundmist; neile, kes on teel Rootsi elama ja neile, keda huvitab, millest need Rootsis käinud ja elanud inimesed siis räägivad, kui ütlevad, et seal ei ole sugugi nii roosiline, kui meie sissekulunud legend räägib. Kes tahab aga midagi lugeda Stockholmi kohta – neile soovitan lk. 166 algavat peatükki “Stockholm iga ilmaga”. Siis saab põhimõtteliselt reisibrošüüri, aga toredasti kirjutatult.

Võib-olla huvitab kedagi, kuidas toimib Rootsis asjaajamine ja bürokraatia – näiteks need, kes tahavad laieneda Rootsi turule või midagi sinnapoole. Muidugi on oht, et see hirmutab päris ära. Võib-olla päris nii ei ole, eriti just ärimaailmas.

Mitmes kohas sai isegi naerma turtsatada – sellised inimlikud apsud või juhtumused. Mulle tõesti ei mahu pähe, aga meeldis nii väga – inimene kirjutas Nõukogude Liidust tulnuna täiesti mõtlematult ja automaatselt ankeeti eesnime (Rita) ja lisaks isanime (Heino), lisades veel täiesti automaatselt eestikeelse lühendi “t” (=tütar). Mistõttu on tema eesnimi nüüd Rootsis Rita Heinot! Ega rootslast nii kergelt enam ümber ei veena🙂. Samas ei ole igasugused nimemuutmisdokumendid Rootsis pooltki nii olulised kui Eestis – esiteks ei saa Eesti dokumenti lisada mehe perekonnanime, kui vastavat alusdokumenti ei ole (“nimi lisandus või muutus”). Ja Rootsis ei ole tegelikult vahet, kui palju neid eesnimesid sul on, keegi ei tea enamasti rohkem kui su ühte nime ja täispikka nime läheb vaja äärmiselt harva. Isegi klassinimekirjas või ülikoolide õppeinfosüsteemides võid kasutada siiski oma kasutatavat nime.

Kange tahtmine oleks seda anda rootslastest tuttavatele lugeda, kes vahel mõne asja või nähtuse üle Eestis vinguvad. Näiteks söögi üle.🙂

Nojah, polegi midagi rohkem pajatada. Tekkis mõte see raamat äkki siiski ka endale osta.

This entry was posted in raamat and tagged , , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s