10. Andres, Kristjan, Tuuli, Arbo “Meie aasta Siberis”

meie-aasta-siberisSee raamat juhtus mulle näppu täiesti juhuslikult – jõulupeol. Ei kingitud mulle, niisama lugesin teistele kingitut. Oma arvates olin saate ära näinud (mis mulle väga meeldis) ja raamatust ei olnud eraldiseisvana suuremat huvitatud. Sellegipoolest panin end raamatukogus järjekorda, et algusttehtuga lõpetada. Tekst näeb välja (=kujunduslikult) ajakirjanduslik, mistõttu selliselt suhtusin ka lugema asudes. Lugedes jõudsin arusaamale, et nii läbi ja lõhki ajakirjanduslik see polegi, kui võiks arvata (kuigi mõnes osas muidugi on). Aga selline elulooline päevikulaadne stiil on nagu lähemal.

Pean ütlema, et see raamat meeldis mulle ikka väga. Mulle meeldisid Tuuli ja Arbo – ja väga kohe meeldisid. Rääkimata nende kaksikutest – kelle need ükskõikseks suutsid jätta üldse? Varem teadsin ju ainult ligikaudu, millega tegelevad. Tuuli on särtsakas ja tema naistesaateid kunagi vist olen näinud, paari Saladuste lugu olen ka netist järgi vaadanud, kui Aidi Vallik oma blogis viitab. Seega – arvamus temast tegelikult puudus. Arbo kohta teadsin, et filmimees. Kõik. Ja Siberi-saade oli äkki täiesti juhuslikult telekas meie ees – parim Eesti sisseostmata formaadiga saade üle pika aja! (Üldse? Kas mõni teine üldse on? St võrreldavalt sama hea ja oma formaadiga?) Muide, mina alustasin vaatamist vist teisest või äkki lausa kolmandast saatest. Need, kes olid ainult esimest näinud, kujundasid enda seisukoha pahatihti lõplikult “oksendamise stseeni” peale ja rohkem ei vaadanud.

Jutt hakkab mul siin läägeks minema. Seetõttu võingi täiesti läägelt ja isiklikult öelda, et sedatüüpi raamatud (ja ka saade) on minu jaoks nagu rusikas silmaauku. Selline otsing, rahu ühisest kogukonnaelust, “päris”-tegevused. Tuuli meenutab mulle nii väga mind ennast (peale selle erinevuse, et ta on tublim, energilisem, vastupidavam, töökam ja kõik see).

Nad olid vissarioonlaste juures, kes pidevalt kinnitasid, et kõige tähtsamad on suhted ja suhete kallal tuleb tööd teha. Tegelikult on ka see raamat väga suures osas lausa ood nende enda suhtele – tavaliste inimeste tavalisele abielusuhtele, mis on ilus ja hea, oma tülide ja arusaamatustega. Lastega. Peaaegu et kadestusväärne. Ei saa jätta tsiteerimata raamatu lõpuosast Arbo juttu Tuuli kohta (lõpuks on peatükk: “Miks mulle minu naise juures meeldib?” ja pildiallkiri “Miks mulle Arbo meeldib?”)

Tuuli nutab sageli. Mitte et tal silmad kogu aeg peos oleks, aga ühe eesti mehe arusaamise järgi ikka sageli. Ega ta neid pisaraid kellelegi ei näita. Minulgi kulub teinekord selle mõistmiseks pikem aeg kui murdosa sekundit. Ma armastan oma naist, aga see südantpitsitav pisarateesine jõuetustunne on kohutav. Pean end sundima teda lohutama minema. Tihtipeale ei saa ei mina ega ta isegi aru, et mis teda nutma ajab. Mis must mure närib seda olevust? Hirm ja tühjus? Jääb üle ainult mingit rahustavat pada ajada. Parim pada tuleb mul välja siis, kui jutus on üks osa piibliraamatu tekste, teine osa filosoofiat ja kolmas midagi loodusteaduse vallast, seletamaks inimese ja Tuuli enda olemust. Kõike seda tuleb segada ja kinnitada peasilitamisega. (lk. 359)

Õpetussõnad kindlasti iga mehe jaoks, kelle naine on kurb, isegi kui kõik asjaosalised aru ei saa, milles täpselt asi.

Peatükid ümbritsevast, soov mõista, positiivne pilt vissarioonlastest, hingestatuse ja mõtte otsimine. Kõik väga ilus, armas ja huvitav. Tihtipeale ka väga naljakas. Ja kohati ka väga mõistetavalt hinge kriipiv. Näiteks ajatu aeg, mis pidada kõik (eriti inimsuhted) proovile panema. Arbo intervjuu Vissarioniga. Mida Tuuli tunneb. Intervjuud ja kohtumised erinevate inimestega.

Seega – mulle ikkagi meeldis, tahaks lausa soovitada. Ostsin ise eile kolm eksemplari (viimased) poest ära – üks endale ja kaks kingiks.

This entry was posted in raamat and tagged , , . Bookmark the permalink.

10. Andres, Kristjan, Tuuli, Arbo “Meie aasta Siberis” on saanud 2 vastust

  1. halbmaitse ütles:

    Mulle ka väga meeldis. Saadet näinud polnud, nii lugesin “ilma igasuguste eelarmausteta”, väga lõbus, õpetlik ja huvitav oli. Sümpaatsed inimesed ka. Kadri

  2. sehkendaja ütles:

    Vaata saade ka üle – raamatu vahel on ju DVD. Väga naljakas ja armas. Praegu jookseb telekast juba “Meie aasta Hiinas” – perekonnaga vaatamise maiuspala. Nii lõbus ja hea.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s