20. Katrin Oja “Muusa”

muusaKuna sattusin sügisel Katrin Oja teisele raamatule ja see üllatas mind positiivslet, siis võtsin täiesti plaaniväliselt avariiulilt selle raamatu.

Kui ma õigesti aru saan, siis selle raamatu kirjutas ta varem ja esitas Tänapäeva kirjastuse romaanivõistlusele ja seal märgiti see ära (Helleri hinna hiljem).

Mul oli positiivne eelarvamus ja tegelikult see väga kannatada ei saanudki. Kuigi kui ma nüüd raamatu kokku võtaksin, siis tunduks justnimelt selline, millised mulle üldse ei meeldi. Peategelaseks/minategelaseks on tütarlaps nimega Maya, kes romaani algul oma kunstnikust peigmehest lahku läheb – kuna tegelane nimega Nora lihtsalt tuleb külla ja jääb. Esimese peatüki jutustab see kunstnik, Erik, teise aga Maya ise. Kontrasteeruvad nende arusaamad juhtunust. (Muide, ka selles raamatus on nimed suhteliselt universaalsed ega ole Eestiga/ega ka mingi muu kohaga seotud).

Maya läheb peale seda liimist lahti. Näeb unenägu. Selgub, et näeb tihtipeale mingeid unenägusid, mida siis tõlgendab ja mis nagu täide läheksid. Näeb nüüdki, aga ei suuda justkui sümboleid unenägudes katki hammustada. Kuniks üks suht kummaline tegelane sellelt romaani alguse peolt temale mõned endatehtud fotod on toimetanud.

Long story short – Maya ja Sebastian on nagu kaks pusletükki, mis kokku saavad – üks ei saa teiseta elada. Sebastian ei suuda ilma Mayata eskisteerida. Vee Peal Kõndiv Geenius. Kuigi ümbritsevale maailmale tundub, et Maya ise oleks justkui kadunud – räägib ainult Sebastianist jne. Ta pole kellelgi end muidu pildistada lasknud, nüüd lõpuks Sebastianil laseb – see teeb temast mitmeid väga häid pildiseeriaid, saab üha kuulsamaks, Mayat hakatakse ametlikult tema muusaks hüüdma.

Kuniks fotograaf on Mayast kõik emotsioonid välja pildistanud… Ja Maya liigub edasi muusik Konradi juurde – uueks muusaks?

Sedasi kokkuvõetult on asi väga labane. Nii see lugedes päris ei olnud. Siin on intriige, taustu ja lugejat ei peeta ülearu lolliks. Taustal on tihtipeale muusika, nt Leonard Cohen mängib olulist rolli. (Klassikalist muusikat pole). Seosed mütoloogiaga. Muusa nimetuse tekkelugu – seotud mäluga. Maya nt ei tea oma elu esimesest 16 aastast midagi – ei mäleta. Üldse kogu see loomingulise inimese muusateema – kui palju peaks inimene ISE olemas olema, kas foto võtab osa sinust ära? Kusjuures naiskirjanikele ebaomaselt ei ole siin “uskuge, nii see just oli” asju, vaid kogu kontseptsioon on otsast-otsani ilukirjanduslik. Fiction.

Seega pakun, et tegelikult täitsa meisterlik raamat, tasuks mõnda võõrkeeldegi tõlkida. Ses suhtes ei suurkeeltes kirjutavatele saaks vastu küll, kuigi päris minu maitse otsast lõpuni ei ole.

Võib-olla võikski öelda, et tegelikult on see raamat läbi ja lõhki naisolevuse alaväärsusest ja tundest, et ta kuhugi ise ei kõlba, kui et ainult geeniusele teed sillutada ja oma olemasoluga vajalik olla. Süüme. Otsast lõpuni tegelikult – see on kohati piinav. Enamasti see naiste süütunne piinabki mind raamatutest. Siin elab üle.

This entry was posted in raamat and tagged , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s