1. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika”

apteeker-melchior-ja-tallinna-kroonikaSee raamat on raamatukogust minu käes käinud juba mitu korda ennegi – aga kuna seni oli 7 päeva laenutus, ei olnud mul aega nii kiiresti lugeda, viisin tagasi. Kümmenkond korda tuli see raamat ikka ja jälle minu nimele, lõpuks aga sain nüüd tavalise laenutusega kätte. Ja lugesin ikkagi 7 päeva sees läbi.🙂

Sedakorda oli mul tunne, et raamat on veel rohkem “inglise krimka” moodi. Kõik oleks justkui paigas – kõik tegelased ja tegevused on millegi jaoks vajalikud, et hiljem tõlgendada. Samas – ega tõlgendagi seda kõike kuni lõpuni ise ära. Tõde paljastatakse nagu ikka tegevuspaika naastes, kõik, mh ka mõrvar, on kohal. Tore ajalooline taust, igasugu huvitavaid arstirohte jälle, ametimehi. Püha Ihu püha juunis on ka väga põnev, eriti just peale Tenerife-raamatut, kus seda ei mainitud (aga kus see püha minu arvates endiselt au sees). Seoses Tenerife-raamatuga jäi ka silma malvaasia vein, mida apteeker kuigi ei armasta🙂 Esimene tsitaat kadus mul ära – seal oli kirjas, et Melchior segas ikka värki juurde, et juua aitaks. Teisel korral pakutakse talle sama veini ja tunnistab “endamisi, et see on vein on peaaegu sama hea kui vilets õlu.” (lk. 344 :)).

Väikeseid napsunalju on siin teisigi. Kõike ei leia, aga nt:

Aga selle vantsimise peale oli Melchiori kurk kangesti janutama hakanud, nii et enne turuväljakut ühines ta notar Wolrad Porsega, kellele Püha Vaim oli äkki meelde tuletanud, et raearst Guggenlocheri kodus Kuninga tänavas oli üks laar värsket õlut järelevalveta jäänud ja et ristiinimese kohus on hoolitseda, et sellega midagi halba ei juhtuks. Igaks juhuks otsisid nad Guggenlocheri üles ja meenutasid seda tallegi, mispeale Guggenlocher kangesti ehmatas ja sõbrad kaasa kutsus. Nad jõudsid ilmselt viimasel hetkel, sest nagu Porse kohe tuvastas, oli õli vaadis käärinud viimaseni välja ja kui nad nüüd poleks jõudnud punni eest laksma, oleks võinud kole õnnetus juhtuda. Guggenlocher tänas sõpru kristliku hoolituse eest ja tegi ettepaneku värsket pruuli mekkida, millest nad ka ära ei öelnud. Kui vahutavad toobid olid välja valatud, siis päris Porse kohkunult Melchiorilt, et ega tema kodus vahepeal apteeginapsiga mingit õnnetust ei ole äkki juhtunud.

“See on ilmvõimatu,” kostis Melchior. “Sest kui ma pikemalt kodust ära lähen, siis ei jäta ma apteeginapsi iialgi üksinda.” Ning ta urgitses napsipudeli kotist välja, mille peale Guggenlocheril ja Porsel ütlemata hea meel oli. (lk. 140-141)

Kirjutatud on pisut sedamoodi stiilis, nagu oleks keegi vanast saksa keelest tõlkinud. See tähendab, et mõnikord alustatakse lauseid eesti keeles mõttetult “see on…”. Keegi heitis kuskil ette, et on kasutatud imelikke võõraid termineid nagu librariaan. Aga jah, kui sellised asjad püsivaid kahjustusi ajalooteadusele ei tee, siis minu pärast las olla.

Lisaks on siin kirjas ka pidalitõbiste ja nende hospitali kohta. Pidalitõve kohta võib raamatust lugeda ka pikemalt, muuhulgas:

Ja ainus ravi, mis selle vastu päris kindlasti aitab, on see, kui inimene, kes pärast surma pühakuks kuulutatakse, pidalitõbise haavu suudleb. Siis annab see haigus alla, taganeb ja hääbub. Paraku ei ole tulevasi pühakuid eriti kuskilt õvtta ja seepärast raviti pidalitõbiseid lihtsamate vahenditega. (lk 319)

Ametlik sisukokkuvõte on selline:

Tallinn, AD 1432. Dominiiklaste kloostrist leitakse unustatud kroonika, mis paljastab, et üks Tallinna kabel võib varjata iidset templirüütlite saladust. Samal ajal aga korraldatakse linnas esimest korda Püha ihu päeva näitemängu. Etendusele järgnevad mõrvad, kroonika hävitatakse ning mõrtsukas näib olevat seotud Püha ihu gildiga, kuhu kuulub ka apteeker Melchior. Ja kummalisel kombel võib kõigi mõistatuste võti olla kohutava sünnitraumaga tütarlaps Carstine, kes on maailma eest Püha Johannese seeki varjunud. Romaani teine tegevusliin jälgib Melchiori poja saatust Lübeckis, kus ta jahib oma suguvõsa needuse saladust.

Postimehe raamatublogi; Kaupo Meiel Loomingus; Marju Himma ERRis.

This entry was posted in raamat and tagged , , , . Bookmark the permalink.

1. Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika” on saanud ühe vastuse

  1. Pingback: Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika“ | nõudmiseni

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s