7. Merete Mazzarella “Själens nattsida. Om Mary Shelley och hennes Frankenstein”

mazzarellaKui juba Rootsist raamatute tellimiseks läks, võtsin igaks juhuks oma vana lemmiku ka. Selgus, et Aftonbladeti kriitik oli selle raamatu täiesti maha teinud – ütlasi selgus ka, et kõnealune kriitik oli otsustanud, et ei hakka enam kirjutama nii häid kui halbu külgi, vaid kui, siis ainult häid, ja kui, siis ainult halbu külgi. Mõnes mõttes oli huvitav lugeda – kas on siis nii hirmus või mitte?

Peab ütlema, et eessõna kinnitas küll kõiki väiteid, mis kriitika välja tõi. Kuidagi hüplev, maast ja ilmast, kordused juba selles lühikeses peatükis… Lisaks häiris tõesti, et Atlantise kaliibriga kirjastus lasi trükivead läbi. Mõnes kohas tundus, et jäeti nimelt sisse käänamata asesõnad – tea, kas see on mingi soomerootslaste kõnepruuk, mida kirjakeeles juurutama hakatakse. Mõned sõnad on korduses. Igatahes see pisut häiris.

Nüüd aga raamatust endast. See on Merete Mazzarella, kirjandusteadlase (võiks öelda) loeng Mary Shelley elust ja loomingust, põhiliselt Frankensteinist. Esseistlikus vormis on antud ka mõtteid ja teemaarendusi, mis ilmselgelt on Merete Mazzarella jaoks olulised. Läbi kumab ka poolehoid Mary Shelley vastu (kuigi lõpus väidab ta end mitte teadvat, kas Mary Shelley talle meeldib või mitte). Mingites kohtades on suhteliselt ebateaduslikult väidetud asju stiilis “arvatavasti ei olnud ta seda lugenud” või “seda tegi ta nähtavasti pigem sellepärast kui tolle pärast”. Ses suhtes ei olnud tõesti tegemist igati põhjendatud väidetega. Samas oli see huvitav loeng inimeselt, kes on teemat uurinud, teab Mary Shelley elu kohta (kirjad, päevikud, teadustööd, uurimused, raamatud) ja teab ka erinevate tõlgenduste kohta. Selgitab kirjaniku kaasaega. Jah, feminism paelub Merete Mazzarellat kindlasti ka, ent minu arvates enamasti normaalsetes piirides (mõned üksikud tõlgendused on ilmselgelt liialt subjektiivsed).

Lisaks arutleb Mazzarella ka Frankensteini tõlgendamisvõimaluste üle. Pigem muidugi annab enda tõlgenduse (ja see pole sugugi halb), arutleb, kes on koletis, kes olend, kes on osalt prototüübid. Prometheus. Kuidas Frankensteinil jäi vajaka empaatiat, kui enesekeskne ta oli jne. Võrdlused Shelley ja Byroniga, isegi oma isa William Godwiniga.

Kokkuvõtteks ikkagi leian, et minu jaoks oli see tore… “loeng”, mis sest, et kestis om 260 lk. Tekitab kindlasti huvi nii Shelley, Byroni, Mary Shelley (+Frankensteini), Mary Wollenstonecrafti kui William Godwini vastu.

  • Svenska Dagbladet; Aase Berg kirjutab: “Mazzarella korskopplar romanintrigen med biografiska trådar ur Mary Shelleys liv, och leder kablar fram till postmodernism, robotforskning och samtidens kombination av skräckslaget kontrollbehov och blind megalomani. Mary Shelley umgås lite för mycket med självälskande, överpumpade män: maken Percy Bysshe Shelley och inte minst polaren Byron är storskaliga skitstövlar som går över lik för den egna genialiteten.” ja “Hybris, visst, men inte utan empati – detta är Mazzarellas tes, byggd på mångårigt arbete med läkarstudenter och diskussioner om de vetenskapliga landvinningarnas etik.”
  • GöteborgsPosten Maria Domellöf-Wik kirjutab kokkuvõtteks: “Ändå är Mazzarellas litteratur- och idéhistoriska odyssé så inspirerande att den känns omistlig. Inte bara som en introduktion till Mary Shelley och hennes litterära samtid, utan som avstamp för en djupare etisk diskussion kring vad det innebär att vara mänsklig.”
  • Sydsvenskan;
  • UpsalaNyaTidning;
  • Litteraturmagazinet;
  • Gefle Dagblad
This entry was posted in raamat and tagged , , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s