29. Aimée Beekman “Plastmassist südamega madonna”

BeekmanJärgmine reisikiri, mis reisile kaasa sai võetud. Kiire lugemine pool koduteed. Esiteks peab ütlema, et olin põnevil enne lugema hakkamist. Evald Okase illustratsioonid annavad palju juurde. Raamat ise aga pani hämmelduma – huvitav ajastudokument siiski. BeekmanReis on nõukogude kultuuriinimeste ekskursioonirühma koosseisus tehtud aastal 1963 (pigem ehk aastavahetusel 1962/63). Algab lugu Capri saarest ja Grotta Azurast. Siiski juba suhteliselt alguses näitab kirjanik, kelle lahkusest ta reisile on pääsenud – miks küll räägitakse ainult endistest aegadest ja mitte vabrikutööliste streigist siinsamas mõned aastad tagasi, kui töölised võitlesid elamisväärse elu eest? Kõige jahmatamapanevam oli peatükk kiriku ja usu kohta, kuidagi jahmatas oma nõukogudeliku korrektse tõlgenduskuivusega…

Kuni inimene ei lakka umbusaldamast iseennast ja päikesepaistelist maailma, ei lakka eksiteerimast usk.

Selles võib veenduda Itaalias, kus usk piirab ja jälitab sind igal sammul. Otsib su nõrkust, toidab su meeleheidet, lämmatab su hingamist, halvab su aju. Nõtkutab su põlvi, alavääristab su uhkust, ihub sind alandlikuks.

Ent alandlik inimene näeb vaid sillutist ja katedraalide kivipõrandat. Alandlikul pole julgust ahmida värskeid tuuli. Alandlik peab kalki kivi põlvede all suurimaks ülenduseks selles maailmas.

Sellepärast on usk õudne. (lk. 28)

Kui juba nii avalikult on meelsust näidatud (külastades kirikuid Itaalias ja Vatikanis!), on pigem põnev jälgida reisikirja projekti kui sellist. Vaba nõukogude inimese liikumisi kultuuriväärtuslikes paigus, hinnangute andmine giididele ja ettekandjatele (kes virelevad oma kehva palgaga kuskil uberikes, ise olles ilusad, andekad või muud), nõukogude inimeste lustimine oma uue aasta järgi hotelli restoranis. Veneetsia. Lõpetuseks hinnanguline ja hukkamõistev peatükk turismindusest kui sellisest, kapitalism.

Anneli Kõvamees on 2008. aastal kaitsnud doktoritöö, kus võrdleb kaht erineva poliitilise ajastu reisikirja samasse reisisihti – Ristikivi “Itaalia capriccio” ja seda Aimée Beekmani raamatut. Tiina Kirss kirjutab sellest Keeles ja kirjanduses.

Kui Karl Ristikivi kirjanduslikes teostes esineb Itaalia-temaatikat ja õhustikku rikkalikult, siis Aimée Beekmani loomingus on seda märksa vähem. Tegelikult piirdubki A. Beekmani Itaalia-temaatika reisikirjaga „Plastmassist südamega madonna”. Imagoloogia kui meetod oma põhjalikkusega ning keskendatusega kuvandite repertuaaridele tasakaalustab osaliselt seda esmapilgulist teoste ebapariteetsust.

This entry was posted in raamat and tagged , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s