37. H C Andersen “Peer Õnneseen” (LR 2005 nr 11-12)

andersenLugesin kiiruga vahele selle lühikese romaani Peer Õnneseenest (Lykke-Peer). Andersenil on sel aastal 210. sünniaastapäev, see raamat anti välja tema juubeliaastal (200) kümme aastat tagasi. Hmm. Selline muinasjutu poole kalduv jutustus siiski, peategelases on jooni Andersenist endast ja tema elukäigust – ent mitte sugugi läbivalt, kuna peategelane on pigem näitleja, laulja, kirjutab ka ooperi ja sureb noorelt esietendusel.

Siit saab teada nii mõndagi tolleaegse ooperi või teatri kohta, ent mõnedel viidetel on ajalooline taust, teised on (allmärkustele toetudes) väljamõeldud. Romaanižanri osas olen ma ka veidi kõhklev, kuna tegemist on ikka veidi pikema muinasjutuga, kuhu on põimitud biograafilisi seiku, mistõttu see ei ole ei üks ega teine. Kirjanik ise oli kirjutamise ajal 65-aastane.

Eluloolisest taustast, mis selle raamatu peategelasega sarnaneb (Wikipedia): “14-aastasena siirdus ta Kopenhaagenisse, et leida tööd näitlejana. Kuninglikku Teatrisse ei tahetud teda algul võtta. Tuttavate abiga pääses ta lühikeseks ajaks õpilaseks balletikooli ning koorilauljaks kuni häälemurdeni. Ta saatis teatrile mõned oma näidendid, kuid need lükati tagasi. Andersenil õnnestus saada mõjuka riigiametniku ja Kuningliku Teatri juhi Jonas Collini soosing ning too kindlustas talle 1822. aastal õppekoha Slagelse ladinakoolis.”

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s