37. H C Andersen “Peer Õnneseen” (LR 2005 nr 11-12)

andersenLugesin kiiruga vahele selle lühikese romaani Peer Õnneseenest (Lykke-Peer). Andersenil on sel aastal 210. sünniaastapäev, see raamat anti välja tema juubeliaastal (200) kümme aastat tagasi. Hmm. Selline muinasjutu poole kalduv jutustus siiski, peategelases on jooni Andersenist endast ja tema elukäigust – ent mitte sugugi läbivalt, kuna peategelane on pigem näitleja, laulja, kirjutab ka ooperi ja sureb noorelt esietendusel.

Siit saab teada nii mõndagi tolleaegse ooperi või teatri kohta, ent mõnedel viidetel on ajalooline taust, teised on (allmärkustele toetudes) väljamõeldud. Romaanižanri osas olen ma ka veidi kõhklev, kuna tegemist on ikka veidi pikema muinasjutuga, kuhu on põimitud biograafilisi seiku, mistõttu see ei ole ei üks ega teine. Kirjanik ise oli kirjutamise ajal 65-aastane.

Eluloolisest taustast, mis selle raamatu peategelasega sarnaneb (Wikipedia): “14-aastasena siirdus ta Kopenhaagenisse, et leida tööd näitlejana. Kuninglikku Teatrisse ei tahetud teda algul võtta. Tuttavate abiga pääses ta lühikeseks ajaks õpilaseks balletikooli ning koorilauljaks kuni häälemurdeni. Ta saatis teatrile mõned oma näidendid, kuid need lükati tagasi. Andersenil õnnestus saada mõjuka riigiametniku ja Kuningliku Teatri juhi Jonas Collini soosing ning too kindlustas talle 1822. aastal õppekoha Slagelse ladinakoolis.”

This entry was posted in raamat and tagged , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s