41. Peep Ehasalu “Hullu munga päevik”

hullu-munga-päevikMa ei tea, kus ma Ehasalu nägin ja mis asjaoludel ma selle pealkirja enda jaoks üles kirjutasin. Nähtavasti see raamatuümbris, lisaks, pole võimatu, et tutvustus: “Autor lõbustab lugejat universaalselt äratuntava ühiskonnaga, kus ennast arhiivisügavusse peitnud noorteadlase lihtne maailm põrkub tegelikkuse hoolimatute reeglitega. Selles peadpööritavas klaperjahis langeb maske ja elusid ning tõde on alati seal … kusagil … Mõni hull munk oskab ehk täpsemalt öelda.”

Tjah. Kuna ma juba suhteliselt alguses nägin, et tegemist on absoluutselt mitte selle raamatuga, mida ma ootasin, siis lugesin kiiruga läbi vaid seetõttu, et see on õhuke (239 lk. EI päriselt ka, hõredas kirjas vist). Alguses meenutas kangesti Nora Loorberi Sügismüsteeriumi – isegi raamatukogu/arhiivitoa kujutasin oma peas sarnaselt ette. Aga…

Hullust mungast ja arhiivist on asjad ikka päris kaugel. See, et peategelane on arhiivis töötav nohikukalduvustega noormees, on ainus pidepunkt. Edasi läheb asi nagu kehva stsenaariumiga Kättemaksukontori osas (ja enamasti on Ullman seal vorpinud siiski paremaid stsenaariume, isegi kehvemate osade puhul). Kui asi lõpuks mastaapseks läheb ja kõik Eesti tuntud poliitikud ning suisa president mängus, on lihtsalt hale juba. See on nagu tavainimese arusaam poliitikute tööst ja põhimõttelagedusest? Lõpus kiikasin isegi tiitellehele – et kes küll sellise jama on nõustunud välja andma. Ja ära sa räägi – Varrak! Minu jaoks täiesti mõistmatu. Varrakut seostasin ikka mingit laadi kvaliteediga (ja ajaviiteromaan on neil eraldi märgistatud sari). Hakkan järjest enam pettuma.

Ühesõnaga – kui presidendi teadmisel on Eesti nelja suurima erakonna juhid kõik pantvangi võetud ja uudistesaatesse saadetakse mingeid lõigukesi terroristidelt – kui koostööd ei taha teha ja ühisavaldusega välja ei tule, siis järjest “tapetakse” nende erakonnakaaslasi (tegelikult õrna elektrilöögiga, lõpuks viiakse kuskile tühermaale ärkama ja ärganult ei mäleta nood enam midagi). No ühesõnaga täielik saast, väga piinlik lugemine. Hoiatus.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s