53. Lena Einhorn “Siri”

siri_mLugesin nüüd Lena Einhorni raamatu ka kohe läbi. Soovitan siiski algatuseks Strindbergi klassikaline teos läbi lugeda – juba seetõttu, et see on sügavam ja detailsem. Vaieldamatult ka autentsem – vähemalt August Strindbergi vaatenurgast võetuna.

Lena Einhorni Siri tundub seega veidi ebaloogiline ja ma ei tea, kas ma oskan oma muljet põhjendada. Kindlasti on tõde kahe raamatu vahepeal (kui seda üldse tahta otsida), August võis vabalt asju enda jaoks üle mõelda ja oma armukadeduses hulluda. Samas on mõistmatu, kuidas naistegelasest jääb siin alles ainult malbe madonna – seda eriti teatud detailsuse arvelt, nii et asjalood tunduvad tihtipeale juhtuvat äkki ja ebaloogiliselt järsku. Loomulikult on keeruline olukorda taastada, aga minu mulje kohaselt on Siri raamatusse alles jäänud ainult teatud valitud seigad ja juhtumid Hullu mehe kaitsekõnest – kõik, mis võiks üldse Strindbergi enda raamatus kirjeldatud pahedest või puudujääkidest õige olla, on kadunud. Siri on pühak, veatu. Mis asja mulle mõnevõrra lahjaks teeb.

Tegelikult oleks olnud põnev lugeda “päris-Siri” seisukohti, vaatenurki, näha veidi rohkem vürtsi ja särtsu temas. Lausa kummaline tundub, et nii malbe kultuurihuviline naine üldse peaks näitlejaks tahtma ja sellepärast kõik ohvriks tooma :). Ammugi tema suhteliselt avalikud homoseksuaalsed kalduvused, mis tol ajal nõudsid kindlasti veel eriliselt laia joont ja julgust. Strindbergi raamatust tuleb see kirg isegi paremini välja!

Kui neid raamatuid lugeda teises järjekorras (järjekorras, millises nad eesti keeles ilmusid), aiman, et Strindbergi raamatu mulje kannataks. Ses suhtes ka ebaõiglaselt, et pole ju mõtet raamatutest otsida tõde ega tänapäevaseid arusaamu asjadest – 20151027_163559vaid kirjanduslikku stiili ja väljendusoskust.

Ja Lena Einhornile ei tohi loomulikult ka liiga teha – Strindbergi ja tema suhete kohta, ainuüksi tema esimese abielu kohta on väga palju materjali. Vaadake või kaht lehekülge viiteid raamatu järelsõnas. On selge, et tavalugeja nendeni ei jõua, ka ei tõlgitaks neid naljalt teistesse keeltesse. Seetõttu on ju tore, et ta annab naisõiguslastele ja teistele tänapäeva naistele hambusse Strindbergi sellisena, nagu me oleme harjunud temast mõtlema – geenius, labiilse ja tundliku närvikavaga naistevihkaja :). (Ise kaldun arvama, et just oma tundlikkuse tõttu oli ta suurim naistearmastaja – tegelikult). Ja üldiselt ikkagi kõik kiidavad seda raamatut – seega mind ei tasu uskuda, lugege ise.20151027_163614

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s