63. Tove Alsterdal “Ulata mulle käsi” /”Låt mig ta din hand”

latmigtadinhand_tovealsterdalJuhtumisi kätte juhtunud rootsikeelne raamat. See sai 2014. aastal krimikirjanduse preemia ka Rootsis – aasta parim kriminaalromaan. (2016 märts: ilmus eesti keeles Ulata mulle käsi nime all).

Ulata mulle käsiAusalt öeldes olin meeldivalt üllatunud. Võib-olla on see lugemise aeglase tempo tõttu, mistõttu märkad mingeid detaile, mis muidu meelest läheks – aga mulle meeldisid need teineteisesse sulanduvad mustrid ja detailid. Paljud asjad, mis tunduvad esmalt pisidetailina, tulevad hiljem teises kohas osana mustrist.

Kriminaalromaanile tavapärast detektiivi pole – võib-olla see on rootsi krimi saladus, et tihtipeale ei olegi tavapärast uurijat, vaid asjad kuidagi hargnevad lahti mingite teiste tegelaste kaudu. Paralleelselt kaks aega – 2014 ja 1977-78, tegevuskohtadeks enamasti Stockholm ja Buenos Aires, aga ka Berliin, Caracas, Bogota, Värmland. Raamatu algul kukub üks tegelane üheteistkümnendalt korruselt alla ja saab surma. Camilla, keda nimetatakse Charlie’ks. Kuna tegemist on keerulise inimesega, kes on ennegi enesetapukatseid teinud ja muuhulgas narkootikume tarbinud, ei peeta asja uurimist vajalikuks. Teine õde, Helene, kellel on pere (mees ja kaks last), peab õe järelt kokku koristama. Ja hakkab käima õe jälgedes – neid radu, mida Charlie just enne oma surma on käinud. Muuhulgas Argentinas oma kadunud ema otsimas. Ema kadus neil 1977. aastal ja temast ei ole peale seda midagi kuulda olnud.

Jäljed viivadki tagasi Argentinasse, sõjaväelise junta ajastusse, vangilaagrisse, partisaniliikumisse. Teemadeks ustavus-reetmine. Võitlus ühise eesmärgi nimel vs eraelu. Läänelik euroopalik ellusuhtumine vs ladina-ameerika. Kui mõttetu on minna maailma parandama mingi abstraktse ülla eesmärgi nimel kuskil kaugel maal, kui ainus, millega ehk kõige paremini on lootust hakkama saada, on su oma kodus. Omad lapsed, oma pere. Samas see tolleaegne idealism vs killud, mis tänapäevasest maailmast võtta. Samas korduvad needsamad mustrid teatud määral ka tütardes, kes ükshaaval ema jälgi ajama hakkavad.

Muidugi on asjade taustal see Argentina 1970ndate teema. Minu arust on eriti drastiline, et mingi Rootsist pärit tšikk tahab midagi võõra maa suurte mustade jõudude vastast teha. Kogu see kahe täiesti erineva maailma kokkupuude. Ana/Marisol ütleb lausa, et kõik nende võitlused on algusest saadik ainult eurooplusest vabanemise vastu käinud mingis mõttes – et te, eurooplased, ei mõista isegi marksismi meiega ühtmoodi.

Kontrastina on tänapäev, 2014. Olukord Süürias, Ukrainas, elu hammasrataste vahele jäänud Riddarn (tüdrukute asotsiaalist kodutu isa), kes hulgub mööda linna, meenutab, kuidas see oli varem, igal nurgal mainitakse 1970ndate miljoniprogrammi raames ehitatud magalarajoonide maju, uusehitisi. Aga inimesed on üksikud, igaüks oma arvutiekraani või teleri taga, palju unetuid, palju inimesi, kes otsivad endale kaaslast veebi kaudu.

Detektiivi pool raamatust hargnebki, nagu öeldud, samm-sammult. Kui tänapäeval selgub mingi detail, järgneb kohe ka sissevaade toonasesse aega, mil tüdrukute ema, olles ca 27-aastane, Argentinas tegutses, vangi kukkus, põgenema sai jne. Rütm ses suhtes väga hea. Ja kui siis mõtled, kuidas sellisest ääretult süürikkast asjast siis välja tulla – tegemist ikkagi ju tänapäevase romaaniga, mingi helge toon või õnnelik lõpp võiks olla ette nähtud, eksole – ja lõpp tulebki selline, mis üldiselt rahuldab mind kui lugejat. Et ei mingit otsest happy endi üle aasta jooksva õnneliku perekonnaga, koer sabas sörkimas, vaid mingi leppimine ja edasiminek.

Ühesõnaga – pole paha.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s