4. Maksim Gorki “Põhjas”

gorkiOstsin meeltesegaduses teatripileti ja mõtlesin, et loen enne näidendi teksti ka läbi. Kuna Rakvere Teatri etendus on töödeldud või edasi arendatud Gorki tekstist, siis oleks ju hea võrrelda.

Gorkit ma näppima ei hakka, jõud ei käi üle. Tsiteerin hoopis Lea Pildi (2008, Sakalas):

Tartu ülikooli vene kirjanduse õppetooli dotsendi Lea Pildi sõnul jätkab Maksim Gorki näidend «Põhjas» Anton Tšehhovi traditsioone (näidendis pole eriti tegevust, kajastatakse peamiselt meeleolu), kuid endiste inimeste kujutajana on Gorki originaalne — tema tegi seda vene kirjanduses esimest korda.

«Need on endised inimesed selles mõttes, et nad on kaotanud oma koha ühiskonnas. Neil on väga raske, kui mitte võimatu taas tõusta,» kõneleb Lea Pild.

Tema arvates on Maksim Gorki mõjutanud ka Anton Hansen Tammsaaret. See paistab eriti silma «Tõe ja õiguse» teises osas, mida kannab gorkilik filosoofia ja kus kujutatakse samuti eluredelil alla käinud vene intelligente (Slopašev, Voitinski).

«See oli impeeriumi murenema hakkamise rahutu aeg. Ka Indrek leiab, et kõik hea oli minevikus. Minevikus olid Goethe, Schiller, Puškin ja Köler,» arutleb dotsent Pild.

Tema sõnul käsitleb Gorki oma näidendis «Põhjas» tõsiseid probleeme. Tegelaste ees on dilemma: mõelda välja utoopia või uskuda iseendasse? Esimesel juhul pole pääseteed loota.

Seda on Eestis lavastatud üsna palju tundub, juba 10 aasta jooksul. Esiteks see Ugala lavastus – Oleg Titov 2008, siis Linnateater – Peeter Tammearu 2000, Goršunovas Põhuteatris, 1968. a. Kromanovi lavastus, lavaka III lend; nüüd siis Rakvere. Tegelasi palju, tšehhovlik “kõik on kadunud” tunne. Karda inimest, mitte surnut, kuula inimest ja usu teda, see ei maksa sulle midagi. Kõik kellegi kummalise vanakese Lukaa sõnadest, kes ilmub ja kaob. Olen lausa hirmul … mis see tükk endast kujutab. (Mulle ei meeldi karjumine teatris, aga see tekst annab karjumiseks justkui loa. Ja küllaga).

This entry was posted in raamat and tagged , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s