13. “Juri Lotmani autoportreed” (koost. Tatjana Kuzovkina, Sergei Daniel)

lotman portreed_kaas_selg 19.inddSedapuhku soovitan veidi teistmoodi raamatut. Igatpidi teistmoodi. Esiteks on tegemist raamatuga joonistustest ja sokerdustest, teiseks on “sokerduste” autor semiootik Juri Lotman – seega on tegemist tema elulehekülgede servadesse tehtud visanditega igas mõttes, kuna joonistamine ei olnud sugugi tema põhitegevus, vaid lihtsalt ajaviide ja kirjaviis.

received_10154180335849673Täna esitlesid koostajad seda raamatut Tartu Linnaraamatukogus raamatukogu 103. sünnipäeva auks korraldatud nädala raames. (Ja reklaam oli siiski nii vähene, et minagi sattusin sellele juhuslikult. Rahvast ka hõredalt, kuigi hiljem ikka lisandus. Ürituse alguse hetkeks ei olnud peale korraldajate suurt kedagi. Ma ei tea, kuidas teised, aga ma tarbin väga palju sündmusteinfot facebookist, eriti meeldib mulle, kui on tekitatud sündmus (“event”) ja saab märkida, et tunned huvi – püsib meeles ja annab lähenedes endast märkugi). Üritus oli venekeelne ja leidsin positiivse kinnitusena, et sain kõigest aru (v.a. poeetilised tsitaadid – nii kui keel muutub kirjanduslikuks, ei saa väga aru).

Raamatus on teksti umbes 25 lehekülge (ja kolmes keeles – eesti, vene ja inglise). See selgitav eessõna on väga vajalik, tänane tutvustus esitlusel veelgi huvitavam ja veidi põhjalikum. Teate, ma pean kohe ise tunnistama, et Juri Lotmani põhitegevusega ehk kirjandus- ja kultuurilooga ning semiootikaga ei ole ma sugugi kuigi tuttav. Samas pakub mulle huvi tema elulugu, mis on seotud 20. saj ajalooga, Tartu linna ja ülikooli looga, on huvitav. Pildid on aga lausa teistlaadi asjad – vaatad ja itsitad, kui leidlikud. (Juba Jalutuskäikude raamatus meeldis mulle kõige rohkem peatükk, kus Juri Lotman otsis Zara Mintsi linna pealt taga ja muretses, kuhu too jäi – mobiile ja telefone ju ei olnud).

Siin on igasuguseid erinevaid satiirpilte. Valiku põhimõtteks oli, et tegemist on autoportreedega ja et nendest on olemas originaalid. (Mõned üksikud erandid). Näiteks on siin naljakaid pilte väsinud ja tööst kurnatud Juri Lotmanist, tihtipeale pärast kaitsmisi. Või kirjadest Zara Mintsile, kus selgitab, miks ta ei ole kirjutada jõudnud (upub paberitesse ja töösse) või et ta sööb harvem (aga ärgu naine arvaku, et ta nälgib – ja jälle autoportree kalarootsu otsas). Muidugi meeldis mulle veel pilt Zara Mintsist postamendi otsas, millel on kirjutatud “Zara Mintsile tänulikult järelpõlvelt” ja postamendijalami ees küürutab Juri Lotman, beebi süles ja lasterodu järel. Või teadlane ise öösel kell 2 lapsele pudelit soojendamas. Või kirjad pojale. Või Zarale. Või kuidas ta teinekord kirja enda profiiliga allkirjastas. (Või joonistas endast pildi lifti, kui Jegoroveid kodus ei olnud 😉 .

Igatahes on see lihtsalt tore raamat ja kirjastuse hinnaga mitte nii üüberkallis ka kui raamatupoodides.

  • ERR-i portaalis kirjutatakse
  • Muist pilte on ruthenia lehel olemas (aga ilma juuresolevate lisaselgitustega ei ole see ikka päris sama. Kasvõi teadmine, et Zara Mintsi kutsuti kodus … jäneseks ja piltidel ning sõnamängudes on see tihtipeale sees. Vene keeles loogilisem kui eesti keeles).
Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s