23. Jonas Hassen Khemiri “Jag ringer mina bröder”

khemiriOstsin kevadel Rootsist ja hakkasin lugema, kui pidin tantsuvõistlust vaatama. Olen neid tantse umbes kaks korda selle kevade jooksul näinud ja vaatasin ainult valituid. Raamat on lühike ja hõredalt kirjutatud, sestap lugesin täna läbigi.

Kirjutada on sellest raske. Lugege näiteks neid “vendadele helistamise” asju DN-ist. Nimelt kirjutab ta sellest, kuidas on elada Rootsis (või nähtavasti ka mitmes muus Lääne-Euroopa riigis), kui oled tumedanahaline. Teadupoolest on Khemiri ise sündinud Rootsis – ema rootslane, isa tuneeslane. Oma debüüdiga raputas ta Rootsi kirjanduselu (Ett öga rött) – paljud pidasid seda näiteks sisserännanute rootsi keeles kirjutatud raamatuks (selletaolist oldi ju ammu oodatud), teadmata või märkamata, et kirjaniku rootsi keel oli perfektne nendest kohtades, kus poiss mõtles või rääkis “araabia keeles”. Siin raamatus on hüüded “vendadele”. Kui kesklinnas plahvatab pomm, siis tuleb tumedanahalisena hoida madalat profiili. Kuidas tuleb proovida näha välja nagu tavaline inimene – ja kuidas see suur pingutus on koormav. (Nii labaselt ei tohi seda lihtsalt kokku võtta). Lõpetuseks avalik kiri toonasele justiitsministrile Beatrice Askile, mis kunagi ilmudes väga suurt tähelepanu äratas – samal teemal (lugege, soovitan, kui rootsi keelt mõistate. Kokku võtta on põhimõtteliselt mõttetu – see on lihtsalt väga hästi kirjutatud ja valus). Seda kirja ajendas kirjutama REVA-debatt. REVA oli Rootsi politsei, kriminaalhoolekande ja migratsiooniameti ühisprojekt illegaalselt maal viibivate välismaalaste väljasaatmise efektiviseerimiseks (kui ma õigesti aru saan). See tekitas väga teravat reaktsiooni, kuna tõesti võis ükskõik millal tulla ligi politseinik ja nõuda isikut tõendavat dokumenti – loomulikult pigem ikka siis, kui oled tumedama nahavärviga.

Foto: Kristofer Samuelsson, GP

Foto: Kristofer Samuelsson, GP

See raamat räägib sellest, kuidas noormees kõnnib päev pärast terrorirünnakut (autopomm) linnas ja püüab mitte arvata ega tunda, nagu inimesed peaksid teda üheks nendest…

Mind üllatab Khemiri ikka. Ta kirjutab olulistel teemadel – keegi peab sellest kirjutama. Kahjuks ei tea ma, et teda oleks eesti keelde tõlgitud. Eks need teemad on esialgu Eestist kaugel olnud. Samas tutvustamiseks vajalikud, eriti tänases olukorras. Mida peavad tundma need miljonid korralikud inimesed, kellel on “vale” nahavärv ja keda juba sellepärast võib tänaval kinni pidada, politseiautosse vedada, lambist id-kaarti nõuda jne jne.

Oleksin pidanud ennast kokku võtma ja normaalsemalt kirjutama. Lugege parem teisi:

This entry was posted in raamat and tagged , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s