27. Sofi Oksanen “Norma”

normaOlin juba kolm Oksaneni raamatut läbi lugenud, seega tundus loogiline proovida ka seda. Enne lugemist olin sattunud ka Laiapea postitusele.

Minus põhjustab Oksanen alati mingit nõutust. Kuna Puhastust soovitasid sõbrad väga lugeda juba enne selle eestikeelse tõlke ilmumist, siis hoidsin ennast – enne ei lugenud temalt ka midagi muud. Et kui ei meeldi, siis ei taha Puhastust ka lugeda. Õigesti tegin – oma 7 aasta tagusest postitusest näen, et mulle meeldis. Imelik lugu hakkas juhtuma pärast lugemist: üldmulje muutus kehvaks. (Teinekord on just vastupidi – et lugedes läheb aeglaselt ja vaevaliselt, aga pärast jääb sisse mingi hea tunne). Siis julgesin lugeda Stalini lehmi (oli vist naabritel olemas ja muud polnud lugeda) – puhas piin. Kui tuvid kadusid oli midagi vahepealset – lugemine edenes, faabula oli korralikult komponeeritud (tema puhul paistab nagu välja, et on oskus, mida rakendatakse ja lihvitakse), aga pärast jäi tunne, et kõik on mustvalge. (Ja mõnes mõttes ei tahagi selles osas üldse viriseda. Kui meie ajalooteemad jõuavad sealtkaudu ka välismaal laiema lugejani, siis võib vabalt olla lihtsustatult ja mustvalgemalt). (Lugesin nüüd vanad postitused ka üle ja märkan, et ma olen tema kirjutamisoskust siiski hinnanud).

Norma puhul ei teagi, mida öelda. Selline segane ja ängistav Rapuntsliraamat – tüdruk, kellel on meeletu juuksekasv, mida tuleb ümbritseva maailma eest varjata. Lisaks tunnetab ta juuste lõhnade kaudu inimeste tundeid, toitumist, võetud arstirohte. Kõik jälle “alatuid ja madalaid” inimesi täis, äriimpeeriumid, kauplemine inimeste unistustega (saada lapsi, olla ilusad juuksepikendustega, teha oma juukseäri jne). See kõik heas stiilis kirjutatud. Aga samas ei paku nagu … mitte midagi. Raamat algab Norma ema matustega – ema olla sooritanud enesetapu. (Ega tundub, et vist sooritaski, kuna muidu oleks Norma ohtu seadnud). Perekonna salajane lugu, müstilised seestumised sõbranna Helena puhul (kes on hullumajas). Ja terve klann mafioosnikke. Kõik kõigi vastu, usaldamatus ja reeturlikkus – kõikide vahel.

Ma ei tea… ei soovita eriti.

  • Rohelisem rohi kirjutab (positiivselt. Lugege ja siis on mõlemas suunas arvamus teada).
  • Esialgu ei leidnud teisi postitusi, aga küllap hiljem lisandub.
This entry was posted in raamat and tagged , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s