29. Péter Gárdos “Koidupalavik”

koidupalavikSee nägi raamatupoes ilus välja, sestap seadsin end raamatukogus järjekorda. Sain kätte ja lugesin läbi. Tellimise ja kättesaamise vahel lugesin kellegi arvamust raamatust, mis ei olnud kuigi kiitev.

Nüüd, raamatu läbi lugenuna, võin öelda, et teatud reservatsioonid võivad muidugi lugema asudes olla, siis on isegi parem. Tegemist on kirjaniku esimese roomaaniga (kuigi on tuntud režissöör, seega lihtsalt romaanivormis pole varem kirjutanud) ja muuhulgas on tegemist ta vanemate tutvumise looga. Ka ainuüksi selles ei oleks midagi, aga tegemist oli kahe Ungari juudiga, kes olid koonduslaagrites imekombel ellu jäänud (erinevatel põhjustel ja viisidel), transporditud sõja lõpul Rootsi (kus tegevustik toimub 1945-1946) taastusraviasutustesse ja kirja teel kohtunud. Raamatu tutvustus kõlab:

1945. aasta juunis jõuab Belseni kontsentratsioonilaagris ellu jäänud ungarlane Miklós Rootsi taastusravihaiglasse. Temast on järel vaid luu ja nahk ning tal ei ole peaaegu ühtegi hammast. Arst ütleb, et tal on kuus kuud elada jäänud. Ta on kahekümne viie aastane.

Mikósel on aga teistsugused plaanid.

Ta hangib teistes Rootsi haiglates paraneva 117 noore ungarlanna nimed ja aadressid ning kirjutab haigla aias puu varjus istudes kirja viimasele kui ühele neist – 117 täpselt ühesugust kirja oma imeilusa käekirjaga.

Ta usub kindlalt, et ühest neist noortest naistest saab tema abikaasa.

Taastusravihaiglast sadu kilomeetreid eemal loeb tema kirja Lili … ja kirjutab talle igavusest vastu …

Kuivõrd romaan põhineb kirjaniku vanemate kirjavahetusel, on see omamoodi … eluline. St. et on asju, mis tuleks tavapärase romaani puhul paremini välja arendada, dünaamikat lisada, peategelast meeldivamaks muuta🙂. Miklóse kirjad Lilile on kohati õõvatekitavad – armastus sotsialismi vastu ja teatud patroneeriv toon Lili suhtes. Teisipidi võttes on selles raamatus filmilikkust küll ja küll, erinevaid seiku, mitte liiga palju tegelasi jne.

Kriitikana ehk olekski, et kuidagi kohati liiga lihtsakoeline. Teiseks häirisid trükivead. Või rootsikeelse Östanbyn käänamine (kas seda määratud vormi lõppu ikka on vaja).

Aga maha ei teeks. Filmistsenaariumina, tõestisündinud loona ja kogu toda hirmsat ajalugu meenutavana siiski väärt lugemist. Ja usk armastuse võitmatusse🙂.

 

This entry was posted in raamat and tagged , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s