kontserdielamus Leigolt

Sattusin eile tegelikult suhteliselt juhuslikult kontserdile. Kontsertidele. Nimelt näppisin üleeile õhtul facebooki ja saatsin tuttavatele sealse invite funktsiooniga kutse Leigo järvemuusikale, kuna nad pidid just õhtul Pangodile minema. Siis hakkasin ise programmiga tutvuma ja ehmatasin, kui toredad asjad heas esituses tulemas! Kuigi tundus, et minu sinnasõit on absoluutselt välistatud ja teostamatu, sain siiski loa minna ja olen selle võimaluse eest tõesti ülitänulik!160805Leigol (7)

Esiteks oli kirjas Estonian Voices “Pärt ja Tormis”. Estonian Voices kollektiivis astusid üles Mikk Dede, Kadri Voorand, Rasmus Erismaa, Maria Väli, Aare Külama ja Mirjam Dede. Ja üsna pea selgus, et ega nad päris Pärti ja Tormist laula, vaid neid muuhulgas ja siis veel mitut muud asja. Mina kuulsin nende kontserti korralikult esmakordselt ja eks ta oli põnev. Ma ise ei ole sedasorti muusika suur fänn, aga tõesti põnev oli kuulata, mida nad häälte ja seadetega ette oskasid võtta.

Veidi üle poole tunni ootamist ja lavale tulid Järvid: Järvi instrumentalists, esitades Piazzolla “Aastaajad”. Need olid kõik varjatult tangolikud, aga vahepeal oli lüürilist viiulit ja tšellot (no nähtavasti muid soolosidki), kiskus vaikselt pisarat. Kasvõi selles “Suve” osas. Sellesse kollektiivi kuuluvad Miina, Martin, Madis, Marius ja Mihkel Järvi (vastavalt viiulid, vioola, tšello ja klaver). Panen ühe youtube’i-lingi suvalisest esitusest ka juurde, kus pole päris sama seade (? vioolat pole):

Tunnike ootamist ja laval oli järgmine imeilus kontsert. Osaliselt selle pärast läksin ju ka kohale: Estonian Cello Ensemble “H. Eller, T. Kõrvits”, sedasi reklaamiti. Ja juba enne kaikus mul peals Kodumaine viis – täpselt sellega alustasidki. Siis aga Sollima Aaria ja Tants. See pidi tooma põhjamaisesse veidi heitlikku ilma lõunamaiseid meeleolusid. Tõi ka. Väga ilus oli! Sellele järgnes Gershwini Prelüüd. Siis hoopis kellegi noore helilooja Aleksander Žedeljovi selleks suveks kirjutatud teosed American garden (?) ja Pidu katku ajal. Ka ilusad ja omamoodi. Siis tükike lubatud Kõrvitsast: Thule eleegiatest osa nimega “Kellä“. See täitis kõik ootused. Oli väga ilus, lüüriline, sobis loodusesse ja vabasse õhku. Tänud! Edasi jätkasid hoopis nemad Tormisega – lood kinofilmist “Kevade”. Neid teab iga eestlane, nii tuttavad. Sellisesse maastikku sobisid imehästi. Seda enam, et taustal toimetasid ju tulemehed (järve taga), noored, üks vanem mees kõndis mäest üles parajasti. Nad mängisid 5 osa, mh see tuntud algus “Kui Arno isaga koolimajja jõudis”, aga ka “Vana paju” ja “Kevade” (mis kordas esimese motiive). Ma pole kindel, kas ma “Vana paju” ära tundsin (kaks kahtlusalust veidi sarnast osa oli), aga nad ju mängisid pajude all! Sellistel hetkedel kadestad iseennast selle eest, mida võid läbi elada.

Tegelikult oli sellega nende kontsert läbi, peaaegu. Aga lavale tuli taas Kadri Voorand mingi sämplipilliga ja nad esitasid koos ei rohkem ega vähem kui …. Tormise Raua needmise!!! Kui Voorand selle välja kuulutas, tuli mul lausa naer peale. Kas tõesti??? Ja see esitus oli niivõrd huvitav, vahva, geniaalne, kaasaelama panev… Pärast tõusin lausa püsti, kui plaksutasin (avastades, et olen ooma sektoris ikka ainus muidugi…).

Foto: Muusikauudised Kassett

Foto: Muusikauudised Kassett

Veel veidi ootamist, juba pimenes, järvel süüdatud tulekesed hakkasid juba mõjule pääsema. Ja lavale tuli Kremerata Baltica ning solistid Miina Järvi ja Mari Poll. Algas Pärdi Tabula Rasa. See oli põhiline, mida ootasin. See täitis ka kõik lootused ja enamgi veel. Maagiline ikka sellises looduses kuulata. Pilved olid juba taevasse tulnud, aga ühe koha peal oli auk – just sel ajal, kui meist üle sõitsid. Sõnulseletamatu. Ma ei mäletanud, et Tabula Rasas on kaks osa (eks sai kassetilt kuulatud ja seal ei teinud üldse vahesid).

Foto: Muusikauudised Kassett

Foto: Muusikauudised Kassett

Siis oli kell nii kaugel, et mulle antud “linnaluba” oli juba viimase piiri peal ja ma teadsin, et pean lahkuma. Seda enam, et kui lahkun pärast viimast kontserti, ei saa ka enam parklast välja. Kõndisin, pisar silmas, tahapoole ja lootsin, et ehk alustavad juba. Sain plaksutada segakoor Latvija lavalemineku ajal, aga kahjuks kostusid esimesed helid Pärdi Te Deumist alles siis, kui jõudsin parklasse. Ilus seegi, kuigi ääretult kahju oli lahkuda. Väga kahju. Ikka pisarais.

Muidugi võib paari sõnaga kirjeldada ka seda uutmoodi kogemust – väliõhu-klassikakontsert. Esiteks kasvõi see, et tegelikult tuleb muusika läbi võimenduse, et kosta. Kostab hästi. Aga klassikalise muusika kammerlikkus mingil määral muidugi kaotab. Samas on loodus ju nii ilus, et selle võib ohverdada. Teiseks on tegemist ikkagi justkui väliõhukontserdiga, mistõttu käib edasi-tagasi saalimist päris palju. Esmalt istusin istepinkide taga vahekäigu juures, kus käis siblimist ehk kõige rohkem. Üks tüüp hõikas näiteks keset kontserti minu taga istuvatele inimestele: “Noh, kas sa mind ära ei tunne?” Pärastpoole sättisin ennast vasakule servale järvele lähemale (miinuseks oli see, et olin siis vasakpoolsete kõlarite lähedal ja stereoefekt väiksem). Samas oli kõige õõvastavam, kui Tabula Rasa alguses võttis tädikene minu ees äkki telefoni ja helistas kellelegi. Alustas kõva häälega: “Noh, kas te olete juba koju jõudnud?” Täiesti arusaamatu. Absoluutselt mõistmatu. Isegi mitte et “panen heli maha ja ütlen vaikselt, et olen kontserdil”, vaid “võtan ise toru, helistan ja räägin kõva ja selge häälega üle kõigi.” Õnneks leidus enne mind üks tädi, kes läks teda korrale kutsuma. Mõne aja pärast oleks ikka mina ka läinud. Häiritud pilke oli teisigi.

Eks siblimist oli kontsertide alguses rohkem, keskel ka mõnevõrra. Tagapool oli kosta inimeste kõnelusi. Lisaks laste kilked kohati. Mõne beebi nutt. Õnneks ikkagi suhteliselt vähe. Eriti kui arvestada asjaolu, et koha peal müüdi ka alkoholi, oli seltskond ikka väga viisakas ja meeldiv. Samas ei saa alahinnata ritsikate ja ajutiste vihmasabinate panust kontserdi õnnestumisse. Kui ma wifisse jõuan, laen ehk oma videod ka üles ja lisan siia.

This entry was posted in teater-muusika-kino. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s