32. Janne Kütimaa “Minu Ahvenamaa. Tuhande saare rahu”

minu-ahvenamaa-tuhande-saare-rahuMinu sarja raamatute kohta ei oska ma kunagi õieti midagi kirjutada. Mõistlikku. Need on teistmoodi raamatud, need on nagu kirjad või kellegi päevik, mitte päris kirjandus. Seekord samuti. Veidi on siin Ahvenamaast, rohkem aga ühe inimese enda sisemisest arengust ja enamjaolt lihtsalt mõtteteradest ja tänulikkusest ümbritseva vastu. Iseenesest rahulik meditatiivne lugemine, keda kordused ära ei tüüta (mõtteliinil). (Nagu Mae Lender ja Sepikoja Sepistused kirjutavad: “Vaikse kulgemise raamat”). Tegelikult on kõik mõtted väga tuttavad, lähedased – nagu olekski kirjad sõbralt. Ja loomulikult tekkis huvi minna Ahvenamaale ja just Kökarile ja Källskärenile, mitte reisigrupiga, aga väiksema seltskonnaga. Või õppereisiga. Või kooriga. Vms. Või vabatahtlikuks sinna tööle.

Mõnes mõttes on kõrvaline, aga siiski tähenduslik, et inimene, kes ei saanud Tallinnas Pedasse sisse, on saanud Soomes oma hariduse magistrikraadini täiustada ja veelgi edasi õppida – see isiklik areng ja arenguvõimalus Skandinaavias on sümpaatne. Meil on kohati väga mustvalge, eriti justkõrghariduse valdkonnas (ega olegi naljalt võimalik küpsemas eas või osalisema koormusega mõttekalt kõrgharidust omandada). Aga jah, see on kõrvaline teema.

Muidu on teemaks ikkagi vaikus, tänulikkus, kohtumised inimestega ja nende olulisusest, igavikulised teemad, loodus. Hetkel mulle väga sobiv lugemine, kuigi jah, niisama kirjanduslikku elamust ikka Minu sarja raamatutest ei saa. Toimetajatööd pole ka väga märgata tegelikult…

Ja Petrone on öelnud, et tahakski anda neid raamatuid välja erinevate inimtüüpide kirjutatutena – umbes pikamaasõiduautojuht, meremees, diplomaat, lapsehoidja, kooliõpetaja jne. Seega ei ole eesmärgikski saada mingi objektiivne pilt paigast, vaid just mingist vaatenurgast, erineva ametiala esindaja poolt. Sedapuhku on tegemist usuraamatuga, usu leidmise raamatuga. Triinut see näiteks häirib.

This entry was posted in raamat and tagged , , , . Bookmark the permalink.

32. Janne Kütimaa “Minu Ahvenamaa. Tuhande saare rahu” on saanud 2 vastust

  1. Mae ütles:

    Kökaril on ilmselt oma võlu, mis sealviibinute kirjatükkides tugevalt tooni annab. Ma ei ole näpuga järge ajanud, et kas Sa U-L Lundbergi “Jääd” oled lugenud? Kuigi ilmselt ikka oled, ehk koguni originaalis. Kökari ja sealse ümbruse tipuks jääb minu jaoks just “Jää”.

  2. sehkendaja ütles:

    Ma pean häbiga tunnistama, et ma ei ole Lundbergi lugenud veel. Kunagi ostsin ühe raamatu (mäletatavasti “Regn”, ca 20 a tagasi), aga jäi lugemata ja olen selle raamatu ära kinkinud. Lugedes “Minu Ahvenamaad” leidsin, et on viimane aeg ka “Jää” lugemisnimekirja panna. Lugeda ehk tõesti Kökarist ja kirjanduslikus võtmes.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s