36. Jens Christian Grøndahl “Virginia”

virginiaTellisin selle raamatu ja lugesin läbi, kuna olin kuskilt pealkirja üles kirjutanud. Raamat on ilmunud juba 2010. aastal. Ja on väga lühike – ca 90 tillukest lehekülge. Raamatu tutvustus kõlab nii:

On aasta 1942. Noor naine on kutsutud suveks Põhjamere äärde rannamajja inimeste juurde, keda ta vaevalt tunneb. Seal kohtab ta kaht inimest, kes mõjutavad kogu ta elu: neljateistkümneaastast poissi, kes on tema võõrustaja vennapoeg, ja inglise pilooti, kes on läheduses rannaniitude kohal alla tulistatud. Uje sõprus areneb ohtlikuks kolmnurgaks. Palju aastaid hiljem vaatab vanaldane mees selle kõige peale tagasi ja küsib endalt, kas tema noorpõlve soovunelm variseski kokku andestamatuks reetmiseks.

Paljulubav ja annab justkui mõista, et siin võib ühtteist juhtuda. Tõsiasi on aga see, et siin ei juhtu tegelikult mitte midagi muud kui kahe noore inimese suvitamine ühes suvemajas 1942. aasta suvel – põhiline sõlmpunktiks kujunev tegevus toimub umbes kolmel päeval (muu ehk nädala jooksul) ja kõik muu on meenutus ja mõned jutuajamised ja mõned mõtted. Jutustaja on see toona oma tädi ja onu juures suvitanud noor poiss, kes armus endast mõni aasta vanemasse vaesesse tüdrukusse, kelle tädi ja onu olid suveks enda poole suvilasse kutsunud. Käivad veidi koos ringi. Kuniks lähedal kukub alla Inglise sõjalennuk ja tüdruk leiab piloodi, viib talle kahel ööl toitu ja piloot suudleb teda – tüdruku esimene armastus. Sakslased aga leiavad mehe üles, poiss arvab, et tema tõttu, tüdruk ei tea sellest jälle midagi. Elud mööduvad, põgus kohtumine vanaduses ja üksindudes (toonased poiss ja tüdruk), siis sureb naine ära ja mees hakkab ta hauale lilli viima, kuniks kohtub seal naise eelmise mehega. Ja “lahendab” ehk mitmekümneaastase kibestumise, küll teatava väikese vale abil (mis pole tõest ju kuigi kaugel), nii et naise poeg suudab isale andestada lahutuse.

Oeh, sedapuhku ainult sisust? Muidu on see rahulik poeetiline jutustus ja muuhulgas käsitleb ka vananemise teemat. Tõlge oli ka hea – Tiina Toomet.

PS. Raamatu pealkiri tuleb sigaretisordist – piloot jättis tüdrukule mälestuseks initsiaalidega sigaretietüi (kaanepilt). Võib-olla pakun üle, kui seostan sigaretisordi nimetust liigselt neitsiliku puhtusega?

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s