41. “Ester Mägi. Elu ja helid”

ester-magiOlen viimastel aastatel ehk pisut rohkem kontsertidel käinud kui vahepealse 20 aastaga (90ndatel sai ju ka käidud). Üha enam on kavalehtedelt jäänud silma Ester Mägi nimi. Alati just need kõige ilusamad lood sellistel kontsertidel. Nüüd mõtlesin, et uurin, kas temast ka midagi kirjutatud on. Lisaks kõigele on ta veel elus, sündinud 1922. Leidsin sellise raamatu koos CD-ga. Raamatu mõõtu see võib-olla välja ei annagi – siin on ülevaade tema loomingust (Evi Arujärve sulest, lk 7-69) ja minu arvates on põhiline osa raamatust Tiia Järgi intervjuu temaga (lk. 71-140). Lisaks teoste loetelu ja CD-plaat.

Raamatupostitusena sellest kirjutada ongi ses suhtes mõttetu, et tegelikult saame heliloojast vähe teada. Intervjuudest ei ole tehtud kokkuvõtteid, vaid need/see on litereeritud nähtavasti suhteliselt sõna-sõnalt, mistõttu tuleb ette kordusi ja läheb kaotsi tervik. (Intervjuud on tehtud neljal korral: 8. juulil 2006, 12. ja 18. veebruaril ja 4. märtsil 2007). No ega saanudki loota sarnast põhjalikku käsitlust nagu Šostakovitšist või Galina Višnevskajast.

Kuulan nüüd plaati ja tõden, et mulle väga meeldib. Ester Mägi on õppinud Mart Saare käe all ja seetõttu väga palju lähtunud rahvamuusikast ja selle edasiarendamisest. Ühes kohas tsiteeritakse Merike Vaitmaad, kes on kirjutanud

Ester Mägi ja Veljo Tormis on kaks eksimatu vormi- ja proportsioonitundega autorit. Tormise vormi iseloomustamiseks on sageli ja õigusega toodud võrdlusi arhitektuurist; Mägi teosed sarnanevad rohkem loodusvormidega, puude või taimedega, milles sturktuurse loogika üksikasjad on raskemini tabatavad, tervik aga niisama endastmõistetav. (Merike Vaitmaa, 1983) (lk. 69)

Teiseks jäi kõlama, et Ester Mägi on väga tagasihoidlik. Ma mõtlesin, miks temast nii vähe räägitakse võrreldes Tormise ja Pärdiga näiteks. Loomulikult võib olla tegemist mingite selliste muusikaliste põhjustega, mida ma ise hästi ei adu (minu muusikakuulamise parameeter on umbes sama, mida väljendas Ester Mägi – peab andma elamuse, olema ilus/mis ei ole sünonüüm ilutsevaga. Aga Ester Mägi teab ka komponeerimisest ja oskab muud näha, mina tihtipeale mitte. Enamasti mitte, võiks ehk isegi öelda). Aga samas on kindlasti osalt tegemist ka sellega, et Tormis on ise ekstravagantsem kuju olnud (ka välimuselt!). Pärt põgenes NL-st, tema ümber on tekkinud ka mingi pühakuaura – sedagi rõhutab tema välimus. Nende meeste taga on ühesõnaga peale heliloomingu ka julgus ja mingid ekstravagantsed teod. Ester Mägi on kõikide piltide peal lihtsalt väga korralik daam, nüüdseks hallipäine, lihtne, elegantne. Veidi “mis nüüd mina” tüüpi. Sattus helilooja ametile pisut juhuslikult – oli pianist, aga käed vedasid alt ja pidi eriala vahetama. Lisaks tunnistab ta, et ta ei oska interpreedile täpselt öelda, kuidas mängida – ta hindab neid interpreete, kes ise leiavad põneva esitusviisi. Ainus, mis tema sõnul on oluline – rütmi tuleb pidada🙂. Anne Prommik kirjutab Sirbis: “Mägi loomingut pole küll turundanud lipsustatud agendid suures plaadimüügirattas, ent kes Mägi teostele ligi pääsenud, varub talle südamesoppi ühe kindla kohakese.”

Ühesõnaga valmistume – Ester Mägi saab 10. jaanuaril 95. Loodetavasti räägitakse sellest siis laiemalt. Nagu Pärdi ja Tormise puhul (kes on väljaspool Eestit muidugi kuulsamad kui Ester Mägi). Kui Mägi 85-seks sai, kirjutati EPL-is ja artikkel lõpeb Tormise sõnadega:

Veljo Tormis, emeriithelilooja
“Tunnen Ester Mägi vastu teatavat elutervet loomingulist kadedust, sest tema teeb palju sellist, mida minagi teeksin, kui oskaksin. Ta on ju oma loomingus minust mitmekülgsem, loob instrumentaal-, kammer-,  orkestrimuusikat.

Tema looming ühendab meid vana Eesti ajaga ja suubub täiesti loomulikult meie tänasesse päeva.”

Linke:

Lisan “Bukoolika” ja “Serenaadi” ning ühtlasi Tiia Järgi saate Ester Mäest, mh. Bukoolika kohta. Tiia Järg: 40 aastat esiettekandest, Dialoogid.Samas ei ole ma heliloominguga veel nii tuttav, et oskaksin kõige lemmikumad eristada ja välja tuua. Näiteks meeldis mulle Talvemuusika festivalil “Kadents ja teema”, talvisel Kreegi  kontserdil meeldis mulle “Talvine lauluke”, Südamepeitjate planeedil meeldis “Armastus on pärl”.

This entry was posted in raamat, teater-muusika-kino and tagged , , . Bookmark the permalink.

41. “Ester Mägi. Elu ja helid” on saanud 2 vastust

  1. Anon ütles:

    Uh, aga nüüd ka kuulamissoovitust, palun.

  2. sehkendaja ütles:

    Lisasin hetkel “Bukoolika”, aga tegelikult on kontsertidel olnud teinekord just mingid ootamatud lühikesed lood tema kirjutatud. Lisasin postituse lõppu.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s