50. Vladimir Beekman “Alles see oli…”

alles-see-oliMul on viimasel ajal kolm raamatut pooleli jäänud. Kui raamatukokku kogemata võetud lasteraamatu tagasi viisin (keegi veebis kiitis ja laenutasin, märkamata, et tegemist oli lasteraamatuga) ja haarasin pühadeks lugemiseks kaasa esimese ettejuhtuva raamatu – Beekmani elulooraamatu (elulookirjandus on laenutusleti kõrval kohe). Ei pea kahetsema. Just midagi parajat vahele lugemiseks.

Vladimir Beekman hoiatab juba alguses, et ta ei hakka kirjutama kronoloogiliselt, vaid mingite meeldejäänud sündmuste ümber liha kogudes. Tulemus on hea ja üsnagi kronoloogiline. Algab tema pere evakueerumisest sõjaeelsest Tallinnast Venemaale (ka arutlus, millest selline mõte võis tulla, et just sinnapoole põgeneda), isa kadumine sõjas, ema kadumine, tema sattumine lastekodusse ja hiljem, kui ema kiirendatud korras vangist lahti saanud, mööda Venemaa avarusi, et lõpuks ka tagasi Eestisse jõuda (ilma dokumentideta ja vanglast tulnuna ei olnud ka uute dokumentide hankimine käkitegu).

Ega ma enne ei teadnudki, milline Beekmani ametlik karjäär oli – eks me teame teda kõik kui Lindgreni tõlkijat (ja üldse suurt tõlkijat). Juhtivad kohad kirjanike liidus ja kuulumine ülemnõukogu presiidiumi – see võib tänapäeva inimeste seas nähtavasti tekitada teatud umbusku. Arvukad välisreisidki. Samas eks ole aktiivsed inimesed igas ühiskonnas aktiivsed ja teevad oma tööd parima võimaliku eesmärgi nimel.

Tegelikult ongi üks hiljaaegu (kuu aega tagasi ehk) poolelijäänud raamat Kafkapaviljongen – kontrautoopia ehk mis oleks võinud saada, kui natsid oleksid võitnud Teise maailmasõja ja Rootsis oleks (juba toona tegutsenud) natsid võimule tulnud. Kuidas režiim vajas kirjanikke ning kuidas noored antifašistlikud kirjanikud selleks vangi pandi ja õige meelsusega kirjutama sunniti lõpuks. Pooleli ongi see raamat seetõttu, et eks ole juba keskel (üle 200 lk olen lugenud) näha, kuhu see viib – aeg kõigub kolme aja vahel – ja samas on see ühe kirjaniku mõttemäng. Mis pole pooltki nii hirmutav, õudne ja absurdne kui kirjeldused sellest, mis siinpool lahte sotsialismi võidutsedes tegelikult toimus (olen ju äsja lugenud Višnevskaja ja Šostakovitši raamatuid, raamatuid kirjanike ja tõlkijate eludest Eestis nõukogude ajal…. ) ja siis kogu see “omapärane mõttemäng” kahvatub.

Ma ei suuda Beekmani raamatust midagi eraldi välja tuua, aga oli huvitav lugemine ja andis oma panuse toimunu kirjeldamisse. Sõbralikus toonis.

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s