3. Vitali Vilenkin “Amedeo Modigliani”

modiglianiLugesin elulooraamatu läbi, et näitusele minnes oleksin paremini ette valmistunud. See oli väga põhjalik raamat iseenesest. Kuidagi kuivavõitu (eks põhjalikkusega kaasnebki tavapärasus ja mitte kirjanduslikud liialdused), aga informatiivne muidugi. Natuke rohkem kui muidu ehk proovitud kohandada ajastusse ja kohta, kus raamat välja anti – st Nõukogude Liidus. Mõned kohustuslikud viited erilisest huvist lihtinimeste ja tööinimeste elude vastu või revolutsioonilise taustaga sugulastest, aga meie ajastu inimesed oskavad selliseid asju märgata ega ülehinda seda kogu kontekstis.

Tegelikult tahaks midagi põhjalikumat ja ilusamat. Näitusele minnes olin juba ette valmistunud, et pärast võib tükk aega muuseumipoes ringi vaadata, ehk mõne plakati reproga osta või midagi. Muuseumipood osutus aga üheks pisikeseks riiuliks, kust ei olnud peale mõne märkmiku ja vist näituse brošüüri suurt midagi võtta.

170114helsingis19170114helsingis20Näituse enda osas ei julge ma sõna võtta. Esiteks olin üllatunud, et olin Ateneumist nii mitmeid kordi mööda käinud, teadmata, et seal on kunstimuuseum. Tolvan, eksole. Väga võimas hoone, eriti seest. Ja siis olid näitused sinna nii orgaaniliselt sobitatud, osaliselt juba projektorist seintele lastavate kujutistega vestibüülis või treppidel. Lakooniline ja huvitav piltide esitusviis. Kasvõi Modigliani kaasaegsed, kellega tal oli vastastikune mõju, esimeses saalis. 170114helsingis01Tekstid olid just sedavõrd informatiivsed, et olin juba kõike enne lugenud ja midagi uut nendest ei tulnud. Sellegipoolest oli kogu näitus ise üles pandud tervikuna ja huvitavalt – need punased seinad, mis vaheldusid valgetega.170114helsingis06 Ühes saalis käis film ajastust ja oli püütud tekitada tolleaegse tänava muljet. Olgu siis. Eksponeeritud oli ka palju tema kaasaegsete maale, mitte ainult Modigliani enda omi. Maalide ja muude taieste kohta ma sõna võtma ei hakka.

Soome kunsti näitus oli ka huvitav – hoopis teistsugune. Kuidagi elav ja värvikas ja looduspilte täis võrreldes tagasihoidliku ja reserveeritud Modiglianiga ja tema selgete piiridega ja valitud toonidega.

Eelmisel nädalal näitas ka OP!-is just neid näituseid, kuhu mul oli plaanis minna. Kui ma siis trammiga linna poole sõitsin, oli meid seal kohe palju – avamise ajal tulidki vist kõik eestlased. Venelasi oli ka. 170114helsingis21Hiljem lisandus soomlasi. Kahjuks teisele näitusele (Yayoi Kusama) ei saanudki, kuna järjekord oli nii pikk, et see rahvahulk ajas mulle hirmu nahka. Ainult esimesel korrusel oli üks valge tuba, kuhu kõik saabujad said kleepida ühe värvilise täpi. Lisasin oma kollase täpi ka – lahe ruum tekkis 🙂

Advertisements
Rubriigid: raamat, sildid: , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3. Vitali Vilenkin “Amedeo Modigliani” on saanud 3 vastust

  1. Ewa-Kaisa Plakk ütles:

    Tegelikult on väga hea raamat “Chagall. Armastus. Unelm. Elu” autor Jean-Paul Crespelle. Ja suurima Modi fänni näitusele “Minä ja Modigliani” http://www.galleriasaima.fi jõuab veel 🙂

  2. Silje ütles:

    Ateneumis on all siiski korralik muuseumipood, kus palju kunstialbumeid, reprosid ja postkaarte jms, vähemalt eelmisel aastal oli ja kõik varasemad korrad on ka olnud. Sel aastal ma pole seal käinud.

  3. sehkendaja ütles:

    Hmm. Äkki siis kuskil nurga taga peidus. Seal riietehoiu ja piletileti kõrval oli suht tilluke, paar riiulit.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s